Skype
See artikkel vajab ajakohastamist. (Juuni 2017) |
Skype [skaip] on IP-kõnedel (VoIP) põhinev internetitelefoni P2P-võrgustik, mille koodi autorid on Jaan Tallinn, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu [1].
Skype | |
---|---|
![]() | |
Arendaja | Microsoft Skype Division |
Viimane väljalase |
8.66.0.77 / 2. november 2020 ![]() |
Kirjutatud keeles | Embarcadero Delphi, Objective-C (iOS, Mac OS X), C++ with Qt4 (Linux) |
OS | multiplatvorm |
Keeled | mitmekeelne |
Suunitlus | IP-kõne / suhtlustarkvara / videokonverents |
Litsents | vabavara (koos tasuliste lisateenustega) |
Veebisait | http://www.skype.ee/ |
AjaluguRedigeeri
Ettevõtte rajasid rootslane Niklas Zennström ja taanlane Janus Friis 2003. aastal. Kaks aastat hiljem müüsid nad ettevõtte 2,6 miljardi dollari eest internetioksjonifirmale eBay. Zennströmil ja Friisil oli 14 protsenti Skype'i aktsiaid.[2] 10. mail 2011 kinnitas Microsoft, et ostab Skype'i 8,5 miljardi dollari eest.[3]
ÄrinimiRedigeeri
Eestlastel oli algul ettevõtte ärinimi Osaühing Lewis Group, mis asutati 20. juulil 2004. Nüüd on ärinimeks Skype Technologies OÜ. Alates 4. septembrist 2013 sai ettevõtte tegevjuhiks Tiit Paananeni asemel Andrus Järg.[4]
Nüüdne SkypeRedigeeri
Skype'i peakorter asub Luksemburgis, kontorid on Londonis, Tallinnas, Tartus, Prahas ja San Joses.[5]
Skype'i kasutajad saavad omavahel rakenduse kaudu tasuta rääkida. Skype'i klientidevahelised ühendused on krüpteeritud.
Skype'il on ka tasuline teenus, mis võimaldab kasutajatel helistada tavatelefonidele (SkypeOut) ning võtta vastu kõnesid tavatelefonidelt (SkypeIn) ja kõneposti. Samuti saab saata SMS-e ning pidada videokõnesid.
Alates 2014. aasta lõpust töötas Skype välja ka rakendusevälist tavakõne/videokõne võimalust (vt www.skype.ee).
Mõned tootjad on valmistanud ka Skype'i telefone, millega saab Skype'i kasutajatega suhelda WiFi levialas.
PrivaatsuskahtlustusRedigeeri
Endine CIA töötaja Edward Snowden on avalikustanud, et Skype'i kõned muutusid USA luureagentuuridele jälgitavaks pärast seda, kui Skype liitus NSA ülisalajase nuhkimisprogrammiga PRISM 2011. aasta veebruaris.[6]
2012. aasta juulis suunas Skype oma kasutajaid tegema "vältimatu" versiooniuuenduse. Selle "uuendusega" sai NSA ligipääsu ka videokõnedele.[6]
UudiskeelendRedigeeri
Skype'i kasutamist võib eesti keeles väljendada ka mugandtegusõnaga "skaipima", mis alates 2013. aastast kuulub kirjakeelse sõnana "Eesti õigekeelsussõnaraamatusse" (ÕS).
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ http://www.eestileiutaja.net/?page_id=62
- ↑ Microsoft ostis kahjumis Skype'i, Eesti Päevaleht, 11. mai 2011
- ↑ Microsoft ostab Skype'i 8,5 miljardi dollari eest, ERR, 10. mai 2011
- ↑ Skype Eesti uueks juhiks saab Andrus Järg, ERR, 26. august 2013
- ↑ Skype'i uus boss kiidab eestlasi, Eesti Ekspress, 15. mai 2008
- ↑ 6,0 6,1 Skype oli USA luure surve all, murdumiseni, Eesti Ekspress, 18. juuli 2013
VälislingidRedigeeri
- Skype'i ametlik koduleht
- "Skype downtime today" 22. detsember 2010
- "Skype'i kasutamine on üle maailma häiritud" Arvutimaailm, 22. detsember 2010
- Skype10: pöörane rikastumine, kadunud miljonid, ränk töö, rajud peod, Eesti Ekspress, 25. juuli 2013
- ÕS 2013 e-keelenõu veebilehel
- Toivo Tänavsoo "Skype'i loonud miljardär Zennström: "Olime mitu korda Skype’iga surmasuus."" Eesti Ekspress, 5. aprill 2017