Infoühiskond (inglise keeles information society) ehk teabeühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades enim kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond.

Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu ühiskondlikku tegelikkust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, isiklikud suhtluskanalid (Internet ja sellel põhinevad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik juurde pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja teabeallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid.

Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse, kaotades *äärealasid ja ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas vaates ka arenguerisused.

Areng muuda

Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline taristu toovad paratamatult kaasa põhjalikke muutusi senistest ühiskondlikes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb tootlikkus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ja kogu ühiskonna struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänapäevast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma.

Üheks organisatsiooniks, mis on etendanud tähtsat osa ülemaailmse infoühiskonna ideede arengus, on näiteks UNESCO. Seal on lähtutud põhimõttel, et "infoühiskond peab kindlalt toetuma inimeste põhiõigustele ja -vabadustele ning kindlustama õiguse haridusele, kultuurile ja sõnavabadusele tegelikkuses, kaitstes ja tugevdades teabe kui avaliku hüve positsioone, toetades kultuuride ja keelte mitmekesisust, tagades võimalikult laiapõhjalise juurdepääsu infole hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel ning arendades kõrgekvaliteedilist, mitmepalgelist ja usaldusväärset võrgusisu".[1]

Kui 1990ndatel oli Euroopa Liidu liikmesriikidele oluliseks teemaks ennekõike IKT võrkude arendamine, siis 2000. aastatel tõusid tähelepanu keskpunkti digitaalne kirjaoskus ja võrgusisu. Lisaks tehnoloogiliste ja majanduslike aspektide arvestamisele on aina enam tõstatatud infoühiskonna rolli kultuuri, hariduse ja teaduse edendamisel. Seda käsitletakse nüüd multidistsiplinaarse valdkonnana, mis hõlmab nii riigivalitsemist, majandust, haridust, teadust, kultuuri kui ka sotsiaalsfääri.[1]

Mitte keegi ei oska ennustada, milline hakkab infoühiskond tulevikus välja nägema. See, mis tänasel turul näib võitja olevat, võib homme täielikult läbi kukkuda. Hetkel vähelubavana tunduv uus leiutis võib osutuda äärmiselt edukaks. Infoühiskonna uute toodete ja teenuste arenguprotsessi lahutamatuks osaks on pilootprojektid.

Pilootprojektid

  • aitavad kasutajatel tundma õppida uusi rakendusi;
  • kiirendavad majanduse arengut;
  • stimuleerivad uute teenuste kasvu;
  • aitavad forsseerida T&T tulemuste kasutuselevõttu.

Lisaks sellele, et pilootprojektid kujutavad endast kasulikku ettevõtmist katsetaja jaoks, saab nende teostamisest kasu ka ühiskond tervikuna. Tehnoloogiat on võimalik testida ja täiendada reaalses elukeskkonnas. Võimalikuks saab õiguslike ja regulatoorsete probleemide lahendamine, aga samas kõrvaldatakse ka sotsiaalsed ja poliitilised uue tehnoloogia kasutuselevõttu takistavad tegurid.

Euroopa Nõukogu soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest:

  • juurdepääsu tagamine (avalike internetipunktide ja kommunikatsioonivõrkude ehitamine);
  • võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega (ametliku info ja avalike teenuste pakkumine; haridus- ja kultuuriteenuste arendamine);
  • arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine;
  • avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel;
  • monopoolsete ettevõtete tekkimise vältimine infoturul.

Mitmed ühiskonnateadlased peavad infoühiskonda inimkonna ajaloo neljandaks elulaadiks. Üleminek infoühiskonda asetub kusagile 1990. aastate algusse.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Ene Loddes: Infoühiskond ja raamatukogu Riigikogu Toimetised

Muud allikad muuda

Välislingid muuda