Huumor
Huumor on vahend, mille eesmärk on esile kutsuda naermist ja pakkuda meelelahutust.
Huumor on satiirist, sarkasmist ja groteskist heatahtlikum.
Mõiste pärineb Vana-Kreekast, kus kasutati huumori-meditsiini, mis põhines arvamusel, et vedelik, mis hoiab kõiki kehavedelikke tasakaalus on "humor" (ladina keeles humor 'kehavedelik') ja see kontrollib inimese tervist ja emotsioone.
Inimeste reaktsioon huumorile sõltub erinevatest asjaoludest: vanusest, kultuuritaustast, olukorrast, ajast, haridusest jpm. Enamik inimesi on võimelised huumorile reageerima: nad naeravad või muigavad, kui tajuvad midagi naljakat. Huumori tajumise võimega inimeste kohta öeldakse, et neil on huumorimeel.
Huumor võib olla verbaalne, visuaalne või füüsiline. Ka näiteks muusika- või kunstiteos võivad olla humoorikad.
Huumoril on mitmeid erivorme ja väljundeid:
- Sõnaline huumor: anekdoot, aforism, satiir, limerik, paroodia, naljand, humoresk
- Teater, kino, televisioon: komöödia, farss, situatsioonikoomika, varjatud kaamera,
- Pildiline huumor: koomiks, karikatuur, šarž
- Huumori esitajad: kloun, koomik, arlekiin, narr
Huumori komponendid:
Huumori meetodid:
- farss ehk tegelikkuse naeruvääristamine
- tegelikkusele teise tausta andmine (inglise keeles reframing)
- hüperbool ehk millegi teadlik suurendamine või ületähtsustamine
- metafoor – asja või sõna tähenduse muutmine ja teisega asendamine või omavahel vahetamine.
- ajastamine
Kõige lihtsam viis inimesi naerma ajada on võtta mingi suvaline asi või isik ja liialdada selle tuntud asja kõige olulisemaid tunnuseid absurdi piirini.[1]
Rowan Atkinson dokumentaalfilmis "Funny Business" [2] räägib, et objekt või isik võib muutuda naljakaks kolmel viisil:
- ta käitub ebatavaliselt
- ta asub ebatavalises kohas
- ta on vales suuruses
ViitedRedigeeri
VälislingidRedigeeri
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Huumor |