Hugo Jaanus
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Hugo Jaanus (20. august 1926 Eidapere, Lelle vald, Vändra kihelkond, Pärnumaa – 20. august 1994 Remseck-Neckargröningen, Saksamaa) oli eesti vaimulik ja teoloog.
Õppis Vändra Gümnaasiumis, kuid pidi õpingud sõjaväkke mobiliseerimise tõttu katkestama. Sai sõjas raskesti haavata, oli sõjavangis ning vabanedes sõjavangist, oli pärast sõda mitmes DP laagris Saksamaal. Aastal 1946 lõpetas Memmingeni Eesti Gümnaasiumi, asudes tööle ühe USA sõjaväe üksuse juurde.
Aastal 1947 rändas ta välja Austraaliasse, kus pärast ettenähtud töölepingu lõppemist asus Adelaide'is usuteadust õppima, tehes vajalikud eksamid 1952. aasta detsembriks. 18. jaanuaril 1953 ordineeriti ta õpetajaametisse Angastoni linnas Zioni luteri kirikus tookordse Ühendatud Austraalia Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku poolt.
Aastal 1953 määrati ta teenima eestlasi Austraalias Queenslandi osariigis Brisbane'i linnas, kus asutas eesti koguduse. Lisaks eestlastele teenis ta Brisbane'is kohalikus Wacoli immigratsioonilaagris asuvaid sakslasi ja teisi rahvusgruppe. Brisbane'ist siirdus ta aastal 1954 Canberrasse, kus asutas EELK koguduse, teenides seda kogudust 1958. aasta sügiseni, mil ta asus Saksamaale, eesmärgiga täiendada ennast Heidelbergi Ülikooli juures. Heidelbergis õppis ta 5 semestrit, täiendades ennast kirikuajaloo ja võrdleva keeleteaduse alal. 1961–1962 teenis ta Höxteri linnas, Weseri jõe kaldal Nordrhein-Westfaleni liidumaal (vt kaarti: [[1]]) asuvat diasporaa kogudust, olles ühtlasi kohalikus gümnaasiumis usuõpetajaks.
Septembris 1962 siirdus ta Lõuna-Ameerikasse. 1962–1967 teenis ta EELK Buenos Airese Reformatsiooni kogudust, pidades teenistusi eesti, inglise ja hispaania keeles, olles samaaegselt EELK São Paolo koguduse õpetaja. Augustis 1966 andis EELK Buenos Airese Reformatsiooni kogudus koos EELK São Paolo kogudusega talle ustava ja hoolsa koguduste teenimise eest EELK õpetajaameti kuldristi.[1]
1967. aastal siirdus ta perekonnaga Lääne-Saksamaale, kus asus Württembergi evangeelse kiriku teenistusse. Ta teenis Stuttgardi lähedal asuvat Neckargröningeni kogudust. Ent ta hooldas vajaduse korral ka eestlasi (eelkõige Pariisis ja Brüsselis. Emerituuri läks ta 1987 aastal.[2]
Ta kaitses 1992. aastal Tartu Ülikoolis oma tööga "Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik eksiilis" teoloogiamagistri kraadi.[3]
Viited muuda
- ↑ Eesti Kirik 3/ 1973.
- ↑ Konrad Veem 1988. Eesti Vaba Rahvakirik: Dokumentatsioon ja leksikon. Stockholm: EVR.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2013. Vaadatud 7. detsembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)