Ava peamenüü
Harry Tisch (1983)

Harry Tisch (28. märts 1927 Heinrichswalde, Ida-Preisimaa (tänapäeval Slavsk, Kaliningradi oblast, Venemaa) – 18. juuni 1995 Berliin) oli Saksa DV riigi- ja ametiühingutegelane.

Põhikooli lõpetamise järel õppis Harry Tisch aastatel 19411944 Pasewalkis ehituslukksepaks. 1944. aastal mobiliseeriti Tisch Wehrmachti, 1945. aastal langes ta Briti vägede kätte sõjavangi. 28. novembril 1945 õnnestus tal vangilaagrist põgeneda.

Seejärel töötas Tisch Ueckermündes lukksepana ning astus Saksamaa Sotsialistlikku Ühtsusparteisse, Saksa Vabasse Noorsoo Liitu ja Saksa Vabade Ametiühingute Koondisse. 1948–1953 töötas ta funktsionäärina mitmel ametikohal.

1953–1955 õppis ta Karl Marxi nimelises Kõrgemas Parteikoolis.[1] Seejärel oli ta kuni 1961. aastani mitmel ametikohal parteitööl Rostockis. 1961–1975 oli Harry Tisch Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Rostocki ringkonna allorganisatsiooni esimene sekretär.[2]

1963. aastal sai Harry Tisch Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liikmeks. Alates 1971. aastast oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaat ja alates 1975. aastast liige.[3] 1963. aastast oli ta Rahvakoja liige ja alates 1975. aastast Saksa DV Riiginõukogu liige. Samuti kuulus ta 1975. aastast Saksa DV Rahvusrinde presiidiumisse.

26. aprillist 1975 kuni 2. novembrini 1989 oli Harry Tisch Saksa Vabade Ametiühingute Koondise esimees.[4], [5]

8. novembril 1989 astus Harry Tisch koos kogu Poliitbürooga kõigist ametitest tagasi. 2. detsembril 1989 anti tema suhtes välja vahistamismäärus. 3. detsembril 1989 heideti ta Saksamaa Sotsialistlikust Ühtsusparteist välja ja vahistati. 21. veebruaril 1990 vabastati ta vahi alt, kuid vahistati varsti uuesti. Kohtuprotsess tema vastu algas 1991. aastal, varsti lasti Tisch vahi alt vabaks. Teda süüdistati korruptsioonis ja riigi raha kuritarvitamises. Teda karistati 18-kuulise vabaduskaotusega. Eeluurimisperioodil vanglas oldud aeg loeti karistuse hulka ja kandmata karistusaeg peatati ning Tisch lasti vabaks.[6]

1995. jaanuaris algatati tema suhtes kriminaaluurimine seoses Saksa DV ajal toimunud piiriületajate tapmistega.[7]

ViitedRedigeeri