Harilik kukehari
Harilik kukehari (Sedum acre) on paksuleheliste sugukonda kukeharja perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Samasse perekonda kuulub veel umbes 53 liiki[viide?].
| Harilik kukehari | |
|---|---|
 Harilik kukehari (Sedum acre) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Kivirikulaadsed Saxifragales |
| Sugukond |
Paksulehelised Crassulaceae |
| Perekond |
Kukehari Sedum |
| Liik |
Harilik kukehari |
| Binaarne nimetus | |
|
Sedum acre L. | |
Rahvapärased nimetusedRedigeeri
Rahvasuus kutsutud kukemari, maoajaja, kiigemääre, lambamarjad, müüripipar.
KirjeldusRedigeeri
Väike sukulent – taimed on 3–15 cm kõrged. Peenest juurest kasvab välja palju harunevaid varsi, mis on kaetud ruljate tipust ahenevate lihakate lehtedega. Kollased õied on peaaegu raota, moodustades tiheda õisiku. Tupplehti ja kroonlehti on kumbagi 5. Õietupe läbimõõt on 2–5 mm, õie läbimõõt 6–8 mm. Tolmukaid on 10. Õitseb kevadest suve keskpaigani. Seemned pisikesed. Taim levib suurepäraselt ka vegetatiivselt: lehtedega, pungadega või varre osadega, mis kiiresti juurduvad.
Levila ja kasvukohadRedigeeri
Harilik kukehari kasvab Euroopas. Ta on naturaliseerunud Põhja-Ameerikas. Soomes kasvab ta kuni Salpausselkäni, hajusalt ka pisut põhja poole. Eestis on harilik kukehari sage.
Eelistab kasvada kuivadel hõreda taimestikuga päikeselistel, liivastel või kivistel kohtadel, kus vahel üldse muu taimestik puudub. Ta on võimeline kasvama väga kehvadel pinnastel ja kasvõi müüripragudes, kuid ta ei talu varju ja veepuudust. [1]
Kasutamine ja mürgisusRedigeeri
Lihakatesse lehtedesse kogub taim palju toitaineid. Seal on kuni 3% alkaloide, suhkrut, vaha, parkaineid, õunhapet, piimhapet ja C-vitamiini, seetõttu on kasutatud ravimtaimena.
Taime kasvatatakse sageli ka ilutaimena miniaedades, samuti surnuaedadel. Taim juurdub kergesti, kui tal seda lubatakse, kuid sama kerge on teda välja kitkkuda, sest tema juured on madalal.
Harilik kukehari on ka hea meetaim. Ühelt hektarilt võib saada kuni 35 kg mett. Mesi on kuldkollane ja meeldiva lõhnaga.
Taime mahl sisaldab mürgist alkaloidi semadiini ja glükolsiide, mis võivad olla nahale satudes ärritava toimega.[2]
ViitedRedigeeri
VälislingidRedigeeri
- Harilik kukehari andmebaasis eElurikkus
