Haradzieja (transkribeerituna Garadzeja, poola keeles Horodziej) on alev Valgevenes Minski oblastis Niasviži rajoonis, Haradzieja külanõukogu halduskeskus. Alevit läbib Moskva–Varssavi raudtee Minski ja Baranavičy vaheline raudteelõik. Haradzieja asub merepinnast 169 meetri kõrgusel.[viide?]

Haradzieja

valgevene Гарадзея * / Haradzieja *transkriptsioon: Garadzeja
vene Городея (Gorodeja)

Lipp
Vapp
Haradzieja lipp
Haradzieja vapp

Elanikke 4100 (2009)[1]

Koordinaadid 53° 19′ N, 26° 31′ E
Haradzieja (Valgevene)
Haradzieja

Alevis on kultuurimaja, kino ja kaks raamatukogu. Haridust annavad kaks keskkooli, internaatkool kuulmisvaegusega lastele ja muusikakool. Haradziejas on kergetööstus (lina töötlemine) ja toiduainetetööstus (suhkruvabrik).[viide?]

Vaatamisväärsusteks on XX sajandi alguses ehitatud katoliku kirik ja õigeusu kirik aastast 1808. Kalmistul asunud aastal 1869 valminud õigeusu kirik ja aastal 1896 valminud õigeusu kirik on hävinud.[viide?]

Ajalugu muuda

Esimesed ülestähendused asulast pärinevad aastast 1530 (Гародзяй). Toona kuulus see Navahrudaki vojevoodkonda ja oli Czyżide valduses. Aastal 1551 läks see P. Hanuszowiczi valdusse, kes müüs osa asulast aastal 1555 B. Pratasowiczile, aga ülejäänud osa andi talle rendile. Too ostis aastal 1571 välja ka ülejäänud osad asulast, aga aastal 1575 müüs selle Radziwillidele.[viide?]

Aastal 1726 tekkis Haradzieja juurde karjamõis, ühtlasi oli toona praeguse asula koha peal kaks küla – Вялікая Гарадзея ja Малая Гарадзея. Esimese juurde neist rajati kõrts aastal 1791, teise juurde aga aastal 1795. Aastal 1793 läks piirkond seoses Poola jagamisega Venemaa koosseisu.[viide?]

XIX sajandi alguses liideti külad üheks ja need hakkasid kandma nime Hornaja Haradzieja (Горная Гарадзея). See asula läks aastal 1852 polkovnik Brochocki valdusse. Tema valduses toodeti hollandi tüüpi juustu, mida müüdi nii Moskvasse kui ka Peterburi. Küla juurde kerkis väike mõis, kus valmistati vorsti, seal asusid ka võõrastemaja, sepikoda ja veski. Selle asula juurde tekkis seoses raudtee avamisega ka raudteejaam.[viide?]

Aastal 1786 asusid alevi territooriumil veel teisedki külad. Brochocki valduses olnud küla juures asusid vesiveski ja tuuleveski, lisaks oli seal kolm kõrtsi. Bołtucitele kuulus Dolnaja Haradzieja (Дольная Гарадзея), mille juures asusid nii vesiveski kui ka hobuveski. Lisaks asus raudteejaama juures Marcinkiewiczitele kuulunud Haradzieja. Küla nimega Hurna-Haradzej (Гурна–Гарадзей) oli kohaliku poe asukohaks, seal asusid ka kõrts ja vallavalitsus. Lisaks kuulus piirkonnas üks Haradzieja karjamõis veel Niesłuchadele, seal asusid vesiveski ja võõrastemaja. Aastal 1915 liideti need üheks asulaks, mis kandis mõnda aega nime Zamirje (Замір’е).[viide?]

Pärast Esimest maailmasõda kuulus asula Poola koosseisu, seal sai Haradziejast alev. Aastal 1939 läks alev Valgevene NSV koosseisu.[viide?]

Pilte muuda

Tuntud elanikke muuda

Viited muuda

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuni 2015. Vaadatud 29. juunil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda