Hans Raudsepp VR II/3 (3. jaanuar 1894 Vana-Tänassilma vald, Viljandimaa2. oktoober 1943 Norillagi vangilaager, Krasnojarski krai, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (major).

Hans Raudsepp
Sünniaeg 3. jaanuar 1894
Vana-Tänassilma vald, Viljandimaa
Surmaaeg 2. oktoober 1943
Norillagi vangilaager, Krasnojarski krai, NSV Liit
Teenistus Venemaa keiserlik armee
Eesti Rahvavägi
Auaste major
Juhtinud soomusrongi Kapten Irv ülema kohusetäitja
Kitsarööpmeline soomusrong nr. 1
soomusrongi Kapten Irv ülem
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Autasud Vabadusrist II/3
Laiarööpmelise soomusrongi "Kapten Irv" dessantrood 1919. aasta juunis. Vasakult kolmas rongi dessantpataljoni ülem alamkapten Hans Raudsepp.

Hans Raudsepp sündis 1894. aastal Viljandimaal Vana-Tänassilma vallas Puskarantsu talus, osales Esimeses maailmasõjas, mille käigus sai kuulipildur-ohvitseri väljaõppe.

1918. aasta detsembris Eesti Vabadussõja alguses astus Eesti Rahvaväkke, kus määrati Laiarööpmelise soomusrongi nr. 1 kuulipildujate komandosse, kus juba 1919. aasta jaanuaris määrati kuulipildujate komando ülemaks.

1919. aasta märtsist nimetati ta soomusrongi dessantpataljoni ülemaks ja rongiülema abi kohusetäitjaks ning 1919. aasta juunist rongiülema abiks.

1919. aasta 18. oktoobril pärast soomusrongi Kapten Irv ülema Eduard Nepsi haavatasaamist nimetati soomusrongi Kapten Irv ülema kohusetäitjaks, kellena tegutses 1919. aasta lõpul ja 1920. aasta alguses.

Pärast Vabadussõja lõppu 1920. aasta juulis nimetati H. Raudsepp Laiarööpmelise soomusrongi nr. 3 ülema abiks, kuid demobiliseeriti 1920. aasta septembris.

1922. aasta maikuus asus uuesti sõjaväeteenistusse ja määrati Soomusrongide Brigaadi Kitsarööpmelise soomusrongi nr. 2 ülema abiks, 1923. aastal viidi üle teenistust jätkama Valgas asunud Kitsarööpmelise soomusrongi nr. 1 ülemana.

Soomusrongide brigaadi jaotamisel 1. ja 2. Soomusrongirügemendiks nimetati H. Raudsepp soomusrongi Kapten Irv ülema abiks ja hiljem soomusrongi Kapten Irv ülema kohusetäitjaks.

1934. aastast teenis H. Raudsepp jalaväeosades, 1940. aastal pärast juunipööret ja Eesti Rahvaväe ümberkujundamist Punaarmee 22. Eesti Territoriaalseks Laskurkorpuseks jätkas H. Raudsepp teenistust Punaarmees, kuid vahistati 15. juunil 1941 ja suri 2. oktoobril 1943 NSV Liidus Norillagi vangilaagris.

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda