Haisev jooksjarohi

taimeliik

Haisev jooksjarohi (Ononis arvensis) on liblikõieliste sugukonda jooksjarohu perekonda kuuluv rohttaim.

Haisev jooksjarohi

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Oalaadsed Fabales
Sugukond Liblikõielised Fabaceae
Perekond Jooksjarohi Ononis
Liik Haisev jooksjarohi
Binaarne nimetus
Ononis arvensis
L.

Kirjeldus muuda

Haisev jooksjarohi on mitmeaastane taim. Ta kasvab 20–70 cm kõrgeks. Jooksjarohuliikidest on ta kõige püstisema varrega. Varre ülaosa on kaetud umbes 2 mm pikkuste näärme- ja lihtkarvadega. Ka lehed on kaetud näärmekarvadega. Lehed reeglina kolmetised. Taime lehed on ebameeldiva lõhnaga. Näärmekarvadega on kaetud ka tupplehed. Taimel on tugev risoom.

Haisev jooksjarohi õitseb juunist augustini. Õied on roosad, sageli lillade triipudega, harva valged või valkjad. 2-3 cm pikkused õied paiknevad kahe- või kolmekaupa ülemiste lehtede kaenlas. Õisi tolmeldavad peamiselt mesilased. Haisva jooksjarohu viljaks on näärmekarvadega kaetud 7 mm pikkune kaun.

Levila ja kasvukoht muuda

Haisev jooksjarohi kasvab parasvöötmes ja lähistroopikas Euroopas ja Lähis-Idas tasandikel ja eelmäestikes, peamiselt kuivadel ja poolkuivadel rohumaadel. Rohkem sobib neile mandriline kliima. Kesk-Euroopas on tema seisund ebakindel: Saksamaal tundub ta mitmel pool, kust teda varem leiti, olevat välja surnud, aga punasesse raamatusse teda samuti kantud ei ole. Austrias on ta väljasuremisohus.

Taim levib Eestis paiguti, rohkem mandri põhja- ja lääneosas ning läänesaartel. Kasvab niitudel, teeservadel ja jäätmaal. Ravi- ja meetaim.

Välislingid muuda