Ava peamenüü

Gustav Reinhold Hirsch (vene Густав Иванович Гирш; 23. juuli 1828 Kullamaa7. märts 1907 Tsarskoje Selo) oli eesti arst, keiser Aleksander III ja Nikolai II ihuarst ja salanõunik.

Ta oli üks esimesi eesti rahvusest arste. Õppis Haapsalu Kreiskoolis, Tallinna Kubermangugümnaasiumis ja 18481853 Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemias, kaitses meditsiinidoktori kraadi Varssavi Ülikoolis 1854 ja oli seejärel Peterburis sõjaväearst. Võttis arstina osa Krimmi sõjast ümberpiiratud Sevastoopolis.[1]

18651866 oli Krasnoje Selo keskhospitali ülemarst, kust kutsuti tulevase keisri Aleksander III saatjaks Volga reisil, mille järel jäi ka edaspidi tema arstiks. Hiljem sai temast keisri ihuarst ja ka keiser Nikolai II ihuarst.

Ta oli Peterburi Eesti patrioot, kelle kujunemisele ja tulevasele edukale karjäärile avaldas suurt mõju tema onu Philipp Jakob Karell, kes samuti eestlasest meditsiinidoktorina oli õukonna auihuarst. Hirsch toetas mitmeid Eesti rahva kultuuriüritusi, avaldas tervishoiualaseid artikleid Eesti ajakirjanduses. 1904. aastal valiti Haapsalu linna aukodanikuks teenete eest kuurordi edendamisel ja populariseerimisel.

Doktor Hirch on maetud Peterburi Volkovo kalmistule.

Kullamaa rahvuspäeva raames 18. oktoobril 2008 avati doktor Gustav Hirschi 180. sünniaasta puhul Kullamaa kirikuesisel platsil "Kohila Graniit" poolt valmistatud Gustav Hirschi mälestuskivi.[2][3]

PerekondRedigeeri

Gustav Hirsch sündis köster Johann Bernhard Hirschi ja Frederika Johanna (sündinud Karell) pojana. Tema vanemad puhkavad Kullamaa kalmistul.[4] Tema ema oli doktor Philipp Jakob Karelli õde.

Ta abiellus Maria Enghoffiga, kes oli eestlasest Uuemõisa mõisavalitseja Siim Enghoffi tütar ja eestlasest sõjaväearsti, tõelise salanõuniku (1906), Püha Aleksander Nevski ordeni kavaler (1903) Friedrich Fabian Enghoffi (1829–1916) õde.[5]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri