Ava peamenüü

Vabahärra Gerhard Konrad Kasimir von Meyendorff (vene Казимир Иванович (Егорович) Мейендорф; 25. oktoober 1749 Mazstraupe mõis, Straupe kihelkond – 10. veebruar 1813 Mazstraupe mõis) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral, 1799).

Vene teenistuses sai temast 1765 2. järgu major, 1773 1. järgu major, 1776 alampolkovnik. 1781 polkovnik ja 1782 Jekaterinoslavi kürassiiri polgu komandör, 1786 Jekaterinoslavi jäägrikorpuse ülem, 1789 kindralmajor, 1789–95 Riia ülemkomandant, 1795 kindralleitnant.

17951797 oli ta Liivimaa kindralkuberner ja seejärel 18031805 Soome kubermangu[1] tsiviilkuberner ja Viiburi kubermangu sõjakuberner seeaegses Venemaa Soome kubermangupealinnas Viiburis.[2] Viimasel ametikohal saatis ta keiser Aleksander I-st 1803. aasta reisil Vana Soome aladele. [3] Sõjakuberneri ametis olles suutis ta keisrile selgeks teha, et ainult vabad talupojad harivad maad hästi ja suudavad sellega oma elatustaset parandada.[4]

Koos Vene väejuhiks saanud Johann von Michelsohneniga võitles ta korpuseülemana 1806. aastal alanud Vene-Türgi sõjas, piiras 29. detsembrist 1806 ebaõnnestunult türklaste valduses olevat Izmaili kindlust (крепост Измаил), ning juhtis pärast Michelsohneni surma 9. augustil 1807 Bukarestis, Moldova (Dnestri) armeed kuni 1809. aastani. Izmaili, aga vallutas 14. septembril 1809 venelastele lõpuks Riias sündinud baltisakslasest endine Meyendorffi alluv ja Moldova armee kindral Andreas von Sass (Saß, 1753–1815; Засс Андрей Павлович).

Vabahärra Kasimir von Meyendorff oli Meyendorffide Mazstraupe haru esivanem ja Liivimaa Volmari kreisi Straupe kihelkonna Mazstraupe (saksa keeles Klein-Roop)[5] ja Augstroze (Hochrosen) mõisaomanik, ning aastatel 1795 kuni 1800, 60 000 taalri eest Salatsi lähedal Johann Andreas von Duntenile kuulunud Svētciema mõisa (Svētciems või Sveiciems; Neu-Salis) pandihärra kaasaja Svētciemsi valla aladel. [6]

Sisukord

AutasudRedigeeri

PerekondRedigeeri

Tema vanemad olid Mazstraupe mõisaomanik, Liivimaa maanõunik ja Liivimaa maamarssali ajutine kohusetäitja Georg Johann von Meyendorff (1718–1771) ja Elistvere mõisast pärit, maanõuniku ja ülemkirikueestseisja Otto Reinhold von Stackelbergi ( –1760) tütar, Augustine Sophie Charlotte von Stackelberg (1727–1759). Tema onu Reinhold Johann von Meyendorff (1706–1776; Мейендорф, Иван (Рейнгольд Иоганн) Егорович) oli kindralporutšik (1762) ja Riia komandant.

Vabahärra Kasimir von Meyendorff abiellus Riias 14. novembril 1790 Anna Katharina von Vegesackiga (1771–1840), kes oli Stockholmis sündinud Riia kaupmehe Karl Eberhard von Vegesacki (1727–1783) ja Anna Friederike Barberi (1752–1830) tütar, Riia bürgermeistri Friedrich Barberi tütretütar. [7] Abielust sündisid:

EsivanemadRedigeeri

Kasimir von Meyendorffi esivanemad
Vabahärra
Kasimir von Meyendorff
(1749–1813)
Vabahärra
Georg Johann von Meyendorff
(1718–1771)
Vabahärra
Fabian von Meyendorff
(1677–1731)
Vabahärra
Wolter Reinhold von Meyendorff
(1627–1693)
Jürgen von Uexküll
Elisabeth Magdalena von Wrangell
Anna Margaretha von Wrangell
(1648–1686)
Fabian von Wrangell
(1614–1689)
Hedwig Dorothea von Bremen
(suri 1651)
Eva von Löwenwolde
(1684–1771)
Joachim Friedrich von Löwenwolde
(suri 1711)
...
...
Anne Margaretha von Löwenwolde Christoph Bernhard von Löwenwolde
Isabella Urquhart
Augustine Sophie Charlotte von Stackelberg
(1727–1759)
Otto Reinhold von Stackelberg
(1681–1760)
Georg Wolmar von Stackelberg
(1642–1685)
Matthias von Stackelberg
(1592–u. 1657)
Dorothea von Anrep
(1603–1645)
Vabapreili
Augusta Sophia von Rosen
(1662–1749)
Vabahärra
Fabian von Rosen
(suri 1679)
Vabapreili
Elisabeth Khevenhüller
(1639–1695)
Margaretha Jakobina von Rosen
(1702–1735)
Otto Johann von Rosen
(suri 1709)
Otto von Rosen
Dorothea von Kahlden
(1620–1687)
Anna Margaretha von Rothausen
(1671–1736)
Jürgen von Rothausen
Sophia von Renning

ViitedRedigeeri