Gabriele D'Annunzio

Gabriele D'Annunzio (12. märts 1863 Pescara – 1. märts 1938 Gardone) oli itaalia kirjanik. 1. Montenevoso vürst (1924).

Eesti kirjanduses on d'Annunzio märgatavalt mõjutanud Villem Ridalat, kes juba üliõpilasena tõlkis tema luulet.

Teosed eesti keeles

"Süütu" (L'innocente; romaan tsüklist "Roosi romaanid"). Itaalia keelest tõlkinud ja eessõna Villem Ridala. Noor-Eesti Kirjastus, Tartus 1913, 372 lk
"Mäss" (novellid "Mäss", "Töö ori", "Dalfiino", "Pahkra Jeesus", "Pääsukesed", "Külvaja", "Süütuma surmaheitlus"). Valinud ja eestindanud Madis Nurmik; toimetanud V. Grünthal (= Villem Ridala). Sari Keelelise Uuenduse Kirjastik, nr 8, Haapsalu 1915, 34 lk
"Surnud linn" (La città morta; tragöödia). Tõlkinud Villem Ridala. Kirjastus Varrak, Tallinn 1920, 198 lk
"Nauding" (Il piacere; romaan). Itaalia keelest tõlkinud ja eessõna: Valentin Pomm. Sari Looduse kroonine romaan, nr 89, Loodus, Tartu 1936, 240 lk; 2. trükk: Eesti Raamat, Tallinn 1996, 176 lk
"Neitsi Orsola; Neitsi Anna" (Novelle della Pescara; novellid). Itaalia keelest tõlkinud ja eessõna: Tiina Laats. Loomingu Raamatukogu 1991, nr 47/48, 75 lk

Gabriele d'Annunzio, Alcione

Johannes Semper, "Itaalia uuemast kirjandusest" – Looming 1925, nr 5; loetav ka digiteeritud ajakirjanduse aadressil; redigeeritud kujul uuesti avaldatud J. Semperi Teoste VII köites "Mõtterännakuid I", Eesti Raamat, Tallinn 1969
Indro Montanelli, "G. d'Annunzio puhul" – Looming 1938, nr 7, lk 828–829; samas lk 829–830 "Veel d'Annunzio puhul"; loetav ka digiteeritud ajakirjanduse aadressil
20. sajandi väliskirjandus (kõrgkooliõpik), Valgus, Tallinn 1971, lk 636–637
Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel (kõrgkooliõpik), Valgus, Tallinn 1974, lk 422–424
Ülar Ploom, "D'Annunzio "Innocente" ja Ridala "Süütu": mõningaid vähem teadvustatud aspekte seoses Noor-Eestiga – Looming 2005, nr 12, lk 1851–62
Daniele Monticelli, "Keeleuuendus ja tõlkimine Noor-Eesti kultuurilise utoopia raames: Villem Ridala tõlgitud "Süütu" näitel" – Keel ja Kirjandus 2006, nr 5, lk 379–386 ja nr 6, lk 477–490