Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu
Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) on rahvusvaheline mittetulundusühendus. CCBE eesmärk on juristide teadmiste parandamine, Euroopa juristide esindamine, õigusnormidele juurdepääsu tagamine ning õigusriigi, selle põhimõtete ja inimõiguste kaitse.[1]
CCBE püüab pidevalt advokaatide tööd kergemaks teha, olles sidevahend selle liikmete ja teiste Euroopa asutuste vahel. Näiteks aitab CCBE üle saada tehnoloogia arenguga seotud probleemidest ja annab nõuandeid, kuidas juristid saavad ajutiselt liikmesriigis töötada. Lisaks töötab CCBE väljaspool Euroopa Liitu asuvate organisatsioonidega, puudutades selliseid teemasid nagu sõltumatus, konfidentsiaalsus, kättesaadavus ja turvalisus.[1]
Ajalugu muuda
Kuna Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutamisest alates oli Euroopa juristide amet ohus, siis otsustasid Rahvusvahelise Advokaatide Ühenduse (UIA) liikmed, et on vaja esindusorganit, kes kaitseks juriste EEC eest. Nii otsustasid 1960. aastal kuus EEC liikmesriikide esindajat luua CCBE. Kuus aastat hiljem sai CCBE iseseisvaks.[2]
Panus muuda
CCBE töötab juristide, advokatuuride ja õigusliitudega, et nad saaksid kogemusi ning teavet jagada. Tänu CCBE-le on advokatuuridel üle maailma võimalus koos töötada ja arutada samu huve. Samuti on CCBE koht, kust õigusalaga tegelejad saavad muutuste kohta kõige uuemaid uudiseid ja näevad viimaseid teadustöid.[3]
CCBE aitab luua erinevaid projekte, millest vähemalt ühel oli Eesti abiks. E-CODEX aitab inimestel Euroopa Liidu piires oma õigusi kaitsta. Nii ei pea inimesed minema teise riigi kohtusse kohapeale, vaid saavad kõik materjalid ja nõudmised esitada elektrooniliselt. Kuna Eestis oli projekti loomise ajaks digiallkirjastamine juba olemas, siis aitas Eesti allkirjastamist korraldada.[4] Lisaks aitas Eesti teha üleeuroopalist eetikakoodeksit, et juristidel oleks igal pool Euroopas samad põhimõtted.[5]
Igal aastal annab CCBE välja inimõiguste auhinna. Selle pälvib tavaliselt Euroopa jurist, kes on teinud midagi väljapaistvat inimõiguste kaitseks. Auhinna väljaandmise eesmärk on tuletada kõigile meelde juristiks olemise põhimõtteid ja kellegi tööd tunnustada. 2017. aastal võitis selle Gruusia jurist Zaza Khatiashvili.[3]
CCBE korraldab igal aastal Euroopa advokaatide päeva, kus tahab sellega tähistada juristide tööd õiguspõhimõtete edendamisel ja nende panuse andmist õigussüsteemi. CCBE soovib, et sellel päeval korraldataks nõukogu liikmesriikides konverentse või muid üritusi, mis suurendaks inimeste teadlikkust õigusriigi põhimõtetest. 2018. aasta Euroopa advokaatide päev toimus 25. oktoobril ja teema oli "Miks on juristid olulised: seaduse kaitsjate kaitsmine". CCBE tahtis näidata, et advokaadid kaitsevad nii kodanike huve kui ka õiguse printsiipe ja aitavad õigusriiki edendada.[6]
Presidendid muuda
CCBE president ja kolm asepresidenti valitakse üheks aastaks.
Viimased presidendid:
- 2018 – Antonin Mokry
- 2017 – Ruthven Gemmellws
- 2016 – Michel Benichou
- 2015 – Maria Slazak
- 2014 – Aldo Bulgarelli[7]
Struktuur muuda
CCBE-d juhib üks president, kolm asepresidenti ja 11 sekretäri. Tähtsamaid otsuseid teeb alaline komisjon, mis on kokku pandud liikmesriikide delegatsiooni juhtidest. Otsused, mis saadetakse edasi alalisele komisjonile nõusoleku saamiseks, teeb täiskogu istung, mis koosneb kõigist delegatsiooni liikmetest. Täiskohaga liikmesriike on 32, seotud riike on 3 ja vaatlejariike 10.[8]
Täiskohaga liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Holland ja Suurbritannia. Seotud riigid on Montenegro, Serbia ja Türgi. Vaatlejariigid on Albaania, Andorra, Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Põhja-Makedoonia, Moldova, Venemaa, San Marino ja Ukraina.[9]
Seos Eestiga muuda
Eesti sai CCBE liikmeks 1. mail 2004. aastal. Eesti delegatsiooni juht on Jaanus Tehver.[10] Tehver kuulub Eesti Advokatuuri juhatusse ja on asutanud oma advokaadibüroo.[11] Teised esindajad CCBE-s on Madis Päts, Katrin Orav, Maivi Ots, Indrek Sirk, Toomas Vaher, Ene Soop ja Katrin Kose.[10]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Who we are. Kasutatud 10.10.2018.
- ↑ History. Kasutatud 16.10.2018.
- ↑ 3,0 3,1 What we offer. Kasutatud 17.10.2018.
- ↑ Järgmisest aastast saavad Eesti inimesed elektrooniliselt pöörduda teise Euroopa Liidu riigi kohtusse. Kasutatud 18.10.2018.
- ↑ Pors, M. Euroopa advokaadid saavad ühtse eetikakoodeksi. Postimees: 2008. Kasutatud 18.10.2018.
- ↑ [https: //www.ccbe.eu/actions/european-lawyers-day/ European Lawyers Day]. Kasutatud 18.10.2018.
- ↑ Structure. Kasutatud 19.10.2018.
- ↑ How we work. Kasutatud 19.10.2018.
- ↑ Members. Kasutatud 19.10.2018.
- ↑ 10,0 10,1 Advokatuur CCBE liikmena. Kasutatud 19.10.2018.
- ↑ Jaanus Tehver. Kasutatud 19.10.2018.