Euroakadeemia

(Ümber suunatud leheküljelt Euroülikool)

Euroakadeemia (aastani 2009 Euroülikool) oli erakõrgkool Tallinnas. See asutati 1997. aastal.

2010. aastast alates oli Euroakadeemial korduvalt probleeme kohustusliku institutsionaalse akrediteerimise läbimisega. 2018. aastal otsustas SA Archimedes Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu akrediteeringut mitte anda, põhjendades seda muu hulgas kooli olukorra halvenemisega pärast 2015. aasta akrediteeringut, eelmise hindamise parandussoovituste täitmata jätmisega ja puudustega personaliarenduses. Euroakadeemia suleti 31. augustil 2020 seoses õppetöö läbiviimise õigusest ilmajäämisega.

Struktuur ja töötajadRedigeeri

Koolis oli viis teaduskonda: rahvusvahelised suhted (dekaani kohusetäitja prodekaan on Leonid Karabeškin), tõlketeaduskond (koordinaator Irina Ladusseva), ärijuhtimine (dekaan Maret Branten, koordinaator Helena Gussarova), keskkonnakaitse (dekaani kohusetäitja Jüri Martin, prodekaan Ljudmilla Martin) ja kujunduskunst (dekaan Jevgeni Hristoforov, prodekaan Katrin Laanoja, õppeosakonna spetsialist Jana Sollmann).[1]

Euroakadeemia rektor oli kooli kogu tegutsemisaja vältel Jüri Martin. Euroakadeemia õppeosakonna sekretär-referent oli Annely Eindok, õppeosakonna peaspetsialist (ÕIS) Kaili Simberg, õppeosakonna vanemspetsialist Veera Truljova, personaliosakonna juhataja Kersti Tani, pearaamatupidaja Inessa Denissova, raamatupidaja Tatjana Senokosova ja haldusjuht Esta Ivalo ning raamatukoguga tegeles Dmitri Krasnov ja üliõpilasesinduse esimees oli Elizabeth Saal.[1] Kooli omanik oli MTÜ Eesti Euroinfo Ühing, mille omakapital oli 2015. aasta lõpus 1,3 miljonit eurot.[2]

AsukohtRedigeeri

Euroakadeemia asus aastatel 1997–2016 aadressil Mustamäe tee 4, 10617 Tallinn. 2016. aasta õppeaasta alguseks koliti ruumipuuduse tõttu aadressile Tondi 55, 11316 Tallinn.

ÕppetööRedigeeri

2010. aastal ei saanud Euroakadeemia kunstiteaduse magistriõppekava Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri üleminekuhindamisel läbi. 2011. aastal kukkus ka ainus doktoriõppekava läbi.[3] Seetõttu kaotas kool 1. jaanuarist 2012 õiguse tegutseda ülikoolina[4] ning anda bakalaureusekraadi ja teaduskraade. Euroakadeemia juhtkond otsustas kooli siiski mitte sulgeda, vaid jätkata rakenduskõrgkoolina.[5]

2012. aastal toimus Euroakadeemias vastuvõtt järgmistele õppekavadele: rakenduskõrgharidusena rahvusvahelised suhted, tõlkija, ärijuhtimine, keskkonnakaitse spetsialist, sisearhitektuur ja moedisain; magistriõppes regionaalsed rahvusvahelised uuringud, majandus ja ärijuhtimine ning keskkonnakaitse. Doktoriõpet ei toimu. Kõik magistriõppe õppekavad ning rakenduskõrghariduse õppekavadest tõlkija ja rahvusvaheliste suhete õppekavad on Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur akrediteerinud tähtajaliselt.[6]

2017. aastal toimus Euroakadeemias vastuvõtt järgmistele õppekavadele: rakenduskõrgharidusena rahvusvahelised suhted (eesti, vene ja inglise keeles), tõlkija (eesti ja vene keeles ning inglise keeles, viimases keeles õpetatakse keelesuundi inglise-eesti ja inglise-vene), ärijuhtimine (eesti, vene ja inglise keeles), keskkonnakaitse spetsialist (eesti, vene ja inglise keeles), sisearhitektuur (eesti, vene ja inglise keeles) ja moedisain (eesti ja vene keeles); magistriõppes majandus ja ärijuhtimine (eesti, vene ja inglise keeles) ning keskkonnakaitse (eesti, vene ja inglise keeles).

2017. aasta seisuga oli kõrvalerialadeks keskkonnapoliitika, ettevõtlus moedisainis, interjööri projekteerimine, arhitektuuri keskkonna ökodisain, ettevõtlus sisearhitektuuris, rõivaste modelleerimine, ettevõtte juhtimine, ettevõtlusrahandus, keskkonnasäästlik ettevõtlus, Euroopa ettevõtlus, juhtimine kultuuri valdkonnas ja juhtimine turismi valdkonnas.

ÜliõpilasedRedigeeri

2016. aasta aprilli seisuga õppis Euroakadeemias 650 üliõpilast. 2017. aasta 1. septembri seisuga õpib Euroakadeemias pisut üle 600 üliõpilase, nendest 300 ärijuhtimist (167 rakenduskõrghariduse ja 133 magistri tasemel).[2] 2019. aasta 12. juuni seisuga õppis Euroakadeemias 280 üliõpilast, nendest 46 esimesel kursusel.[7]

Sisseastumisintervjuud toimusid Eestist pärit üliõpilaste puhul Euroakadeemia hoones ja välismaa üliõpilaste puhul Skype'i vahendusel.[8]

Üliõpilaste kohalolekut kontrolliti Euroakadeemia välisukse juures olevast aparaadist ID-kaardi läbitõmbamisega.

HindamisedRedigeeri

Politsei- ja Piirivalveameti asjatundjad tõstatasid välismaalastest Euroakadeemia vastuvõtukinnituse saanute tõttu Euroakadeemia usaldusväärsuse küsimuse. Eesti konsul Egiptuses Kairos Risto Roos kontrollis välismaalastest Euroakadeemia vastuvõtukinnituse saanute teadmisi, et nende Eestis elamisloa taotluse otsuse üle otsustada. Ta nimetas seda tegevust terade eemaldamiseks sõkaldest. Lisaks saatis Roos sel teemal Euroakadeemiasse mitmeid vastamata e-kirju. Euroakadeemia vastuvõtukinnituse saanud nigeerlaste Messiah Ododoi ja Emmanuel Apochi Akohi sõnul loobusid mitmed nende kaasmaalased Kairos elamisloa menetluse lõppemise ootamisest majanduslikel põhjustel ning naasid kodumaale. Eesti Politsei- ja Piirivalveamet soovitas üliõpilaste ja kooli andmete paremaks kattuvuseks sisseastumisintervjuude kordamist ja salvestamist.[8] Osa välismaalastest ei andnud pärast Euroakadeemiasse vastuvõtmist endast koolile ega politseile märku.[9]

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri eksperdikomisjoni 2017. aasta kevade hinnangus tõdeti, et Euroakadeemia pole kuue aasta jooksul parandanud kolme kordushindamise hoiatustes välja toodud rahvusvaheliste suhete ning ärijuhtimise õppekavade puudusi. Ekspertkomisjon pidas Euroakadeemia rahvusvaheliste suhete rakenduskõrgharidusliku õppekava peamiseks probleemiks puuduliku ettevalmistusega õppejõud ning ärijuhtimise õppekava peamiseks probleemiks suutmatuse tagada magistri suunal nõutud kvaliteeti. Euroakadeemia hindamisega kokku puutunud asjatundja sõnul olid puudused tingitud tööjõupuudusest.

2017. aasta märtsis sõlmisid Politsei- ja Piirivalveamet ning Euroakadeemia kokkuleppe, mille alusel peab Euroakadeemia esitama Politsei- ja Piirivalveametile Skype'i videokõne kaudu toimuvate välisüliõpilaste motivatsioonivestluste kuvatõmmised ja kahtlaste välisüliõpilaste kordusvideointervjuu salvestised ning teavitama Politsei- ja Piirivalveametit koolikohustusest kaua kõrvale hoidvatest välisüliõpilastest. Sama aasta märtsis küsitles Politsei- ja Piirivalveameti menetleja Tallinnas Pärnu maantee politseimajas Euroakadeemia magistrantuuri majandus- ja ärijuhtimise eriala venekeelsele õppekavale kandideerivat välisüliõpilast, kes väljendas lihtsate ja igapäevaste vene keeles esitatud küsimuste mittemõistmist. Nädala aja pärast esitatud Politsei- ja Piirivalveameti järelepärimise vastuses hindas Euroakadeemia menetleja küsitletud üliõpilase keeleoskuse tasemele B2, kuna Euroakadeemia lektori korraldatud kirjaliku keeletesti läbis üliõpilane 70–80 protsendiga. Lisaks tuvastas Politsei- ja Piirivalveamet, et osa Euroakadeemia välisüliõpilasi väärkasutab elamisluba.[10]

Eesti haridus- ja teadusminister Mailis Reps peatas 2017. aasta 17. augustil käskkirjaga Euroakadeemias uute üliõpilaste vastuvõtu rahvusvaheliste suhete ning ärijuhtimise õppekavadesse. Tegemist oli Eesti ajaloo esmakordse rakenduskõrgkooli õpetamisõiguse osalise tühistamisega, mis on tehtud käskkirja alusel. Enne tühistamise otsust rahvusvaheliste suhete ning ärijuhtimise õppekavadesse vastuvõetud üliõpilastel võimaldati soovi korral õppida Euroakadeemia teiste õppekavade alusel.[2]

2017. aasta septembris teatas Politsei- ja Piirivalveamet, et Euroakadeemia on kinnitanud motivatsioonivestluste protokollides ekraanitõmmiste tegemise, ent ekraanitõmmised pole Politsei- ja Piirivalveametile laekunud ning nõutud kuue kordusintervjuude videofailide asemel on nad saanud viie kordusintervjuude halva kvaliteediga helifailid. Sellest tulenevalt teatas Politsei- ja Piirivalveameti migratsioonibüroo välismaalaste talituse juht Signe Sulbi suutmatusest tuvastada intervjueeritavaid ning edaspidi kõikidele kolmandatest riikidest Euroakadeemia kutsel Eestisse tulnud tänavustele ja tulevastele välisüliõpilastele automaatselt eitava vastuse andmisest.[10]

2017. aasta 21. septembril kinnitas Eesti valitsus Repsi ettepaneku võimaldada praegustel üliõpilastel lõpetada nominaalajaga sotsiaalteaduse rakenduskõrgharidusõppes, ärinduse ja halduse magistriõppes, lõpetada uute üliõpilaste vastuvõtt nendel õppekavadel ning anda rakenduskõrgharidusõppe õigus keelte ja kultuuride õppekavadele.[11]

Euroakadeemia saatis akadeemilise tunnustamise agentuuridele ENIC ja NARIC osa välismaalaste Euroakadeemias õppimise alustamise taotlusi.

2018. aasta 29. augustil otsustas SA Archimedes Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu Euroakadeemiale akrediteeringut mitte anda, kuna olukord on halvenenud võrreldes eelmise institutsionaalse akrediteerimisega kolm aastat tagasi, eelmise hindamise parandussoovitusi ei täidetud ja ilmnes puudusi personaliarenduses. EKKA juhataja Heli Mattiseni sõnul kaotas Euroakadeemia võime vastutada ehk usaldusväärsuse.[12] Euroakadeemia rektor Jüri Martin lubas EKKA otsuse edasi kaevata ja kohtus välja selgitada, millised hindamisnõukogu hinnangud on õiged ja millised mitte.[13] Sama aasta septembris alustati riiklikku järelevalvet Euroakadeemia õppetegevuse nõuetele vastavuse hindamiseks.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi 2019. aasta 11. juunil allkirjastatud käskkirjas toodi välja, et Euroakadeemia pole taganud õppetöö läbiviimise ja kogu kõrgkooli toimimise jätkusuutlikkust. Enamik lektoritest olid administratiivtöö kõrvalt või täiendava käsunduslepingu alusel õppetööd läbi viinud administratiivtöötajad. 12. juunil teatas Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand, et Euroakadeemia õppetegevus ei vasta kõrgkoolile esitatavatele nõuetele ja olukorra paranemise märke ei paista. Reps tegi valitsusele ettepaneku tühistada Euroakadeemiale antud õppe läbiviimise õigused ja õigused väljastada õppekava läbimisel vastavaid akadeemilisi kraade ning diplomeid. Reps keelas Euroakadeemial vastu võtta üliõpilasi. Euroakadeemia rektori Jüri Martini sõnul polnud etteheited probleemsed.[7]

Valitsus kinnitas ettepaneku jätta Euroakadeemia õppe õigusest ilma alates 31. augustist 2020.[14] Samast kuupäevast alates on Euroakadeemia suletud.[15]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "Euroakadeemia kõik kontaktid". Arhiiviversioon, arhiveeritud 14. juuli 2017.
  2. 2,0 2,1 2,2 Oliver Kund. "Kolmas hoiatus viis erialade sundsulgemiseni". Postimees, 31. august 2017. AS Eesti Meedia. Arhiiviversioon.
  3. Euroakadeemia. EKKA andmebaas. Vaadatud 22.11.2013.
  4. Üleminekuhindamine andis pildi Eesti kõrgharidusõppe kvaliteedist. Õpetajate Leht, 11. november 2011.
  5. Alo Raun. Euroakadeemia tudengid jäävad lubaduste kiuste kraadita. Postimees, 05.10.2011 (vaadatud 6. oktoobril 2011)
  6. Akrediteeringud EKKA andmebaasis (vaadatud 22. mail 2012)
  7. 7,0 7,1 Mirjam Mäekivi. "Reps paneb Euroakadeemia kinni". ERR, 12. juuni 2019 11:12. Arhiiviversioon.
  8. 8,0 8,1 Marian Männi. "Nigeeria tudengitele tehakse enne Eestisse lubamist teadmiste kontrolli". Eesti Ekspress, 26. aprill 2017. Ekspress Group. Arhiiviversioon.
  9. "Kalju Laidi valitud sahinad: Tuleohtlik telemaja". Eesti Ekspress, 12. juuli 2017. Ekspress Group. Arhiiviversioon.
  10. 10,0 10,1 Oliver Kund. "Politsei keelas Euroakadeemial välistudengeid võtta". Postimees, 14. september 2017. AS Eesti Meedia. Arhiiviversioon.
  11. Priit Luts. "Euroakadeemias lõppeb mitmes õppekavas tudengite vastuvõtt". Novaator, 21. september 2017. ERR. Arhiiviversioon.
  12. "Euroakadeemia ei saanud õppetegevuseks vajalikku akrediteeringut". ERR, 29. juuli 2018. Arhiiviversioon.
  13. "Euroakadeemias algas õppeaasta tudengitele murelikult". ERR, 3. september 2018. Arhiiviversioon.
  14. Valitsus toetas Euroakadeemialt õppeõiguse äravõtmist ERR, 25. juuli 2019
  15. Õppeasutuse üldandmed: Euroakadeemia. EHIS, vaadatud 18.09.2020.

VälislingidRedigeeri