Jüri Martin

Eesti poliitik

Jüri Martin (sündinud 29. septembril 1940 Tallinnas) on eesti bioloog (lihhenoloog), poliitik, haridusettevõtja[viide?] ja Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Jüri Martin 2014. aastal
Foto: Jaan Künnap

ElukäikRedigeeri

1959 lõpetas ta Tallinna 21. Keskkooli, astus samal aastal Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda ja lõpetas 1964. aastal juba bioloogia-geograafiateaduskonna. Oli aspirantuuris NSVL Teaduste Akadeemia Uurali Filiaali Taimede ja Loomade Ökoloogia Instituudis, kaitses samas bioloogiakandidaadi väitekirja "Samblikusünuuside dünaamika Polaar-Uurali jääliustike moreenidel" (1968) ja bioloogiadoktori väitekirja "Samblikusünuuside biokeemiline roll ekstremaalsetes keskkonnatingimustes" (1988).

1969. aasta asus tööle Tallinna Botaanikaaeda, kus töötas algul vanemteaduri, seejärel teadussekretäri, teadusdirektori ning aastatel 1978‒1988 direktorina. 1992‒2000 oli ta Rahvusvahelise Keskkonnabioloogia Keskuse direktor. Aastast 1997 on ta Euroakadeemia rektor.

Tema juhendamisel on kaitstud kaksteist kandidaadi- ja üks doktoriväitekiri. Ta on olnud külaslisteadlane mitmes USA ülikoolis.[viide?]

1970ndatel ja 1980ndate alguses oli ta populaarne saatejuht[viide?] ja saatekülaline lastele mõeldud tele- ja raadiosaadetes.

Teadus- ja ühiskondlik tööRedigeeri

Teadustöö põhisuunad on olnud üldine ökoloogia, biogeokeemia, samblike ökoloogia, keskkonna- ja looduskaitse. Tähtsaim uurimisvaldkond on olnud õhu kaudu levivate saasteainete mõju taimestikule, eriti metsadele, ning biokeemiline monitooring – väävli, raskmetallide ja radionukliidide bioakumulatsioon Eestis, Arktikas, Uurali tööstuspiirkondades, Euraasia vulkaaniliselt aktiivsetel aladel ning USA rahvusparkides.

Ta on mitme monograafia autor või kaasautor ning enam kui veerandsaja teadusartikli autor.

Ta on olnud Eesti Teaduste Akadeemia polaaruuringute komitee, MTÜ Eesti Euroinfo Ühingu juhatuse, Maailma Metsade Monitooringu Foorumi, Rahvusvahelise Lihhenoloogia Assotsiatsiooni ning Academia Ecologica Universalis liige, aastast 1997 kaaspresident.[viide?]

Ta on osalenud kümnetel ekspeditsioonidel Kaukasuses, Polaar-Uuralis, Lääne- ja Lõuna Siberis, Kaug-Idas, Antarktikas, Alaskal, Kreekas, Keenias, Seišellidel, Madagaskaril, Sri Lankas, Indias, Malediividel, Pennsylvanias, Great Smoky Mountains Rahvuspargis USAs jm.

Poliitiline tegevusRedigeeri

Ta on olnud roheline poliitik, 1991-1998 eksisteerinud erakonna Eesti Rohelised esimees.[viide?]

4. veebruarist 2003 oli ta IX Riigikogu liige. Ta sai Riigikokku Toomas Vareki asendusliikmena.[1]

TunnustusRedigeeri

  • 1986 – Karl Ernst von Baeri medal
  • 1988 – UNESCO programmi "Inimene ja biosfäär" (MAB) medal
  • 1990 – Eesti Teaduste Akadeemia liige ökoloogia alal
  • 1990 – suur looduskaitsemärk
  • 1998 – H. Fordi Euroopa looduskaitse preemia
  • 2005 – Sokratese rahvusvahelise auhind

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri