Jüri Martin

Eesti bioloog ja poliitik

Jüri Martin (sündinud 29. septembril 1940 Tallinnas) on eesti bioloog (lihhenoloog), poliitik, haridusettevõtja[1] ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (1990).

Jüri Martin 1999. aastal

Elukäik muuda

 
Jüri Martin 2014. aastal. Jaan Künnapi foto

1959 lõpetas ta Tallinna 21. Keskkooli, astus samal aastal Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda ja lõpetas 1964. aastal juba bioloogia-geograafiateaduskonna. Oli aspirantuuris NSVL Teaduste Akadeemia Uurali Filiaali Taimede ja Loomade Ökoloogia Instituudis, kaitses samas bioloogiakandidaadi väitekirja "Samblikusünuuside dünaamika Polaar-Uurali jääliustike moreenidel" (1968) ja bioloogiadoktori väitekirja "Samblikusünuuside biokeemiline roll ekstremaalsetes keskkonnatingimustes" (1988).[2]

1969. aasta asus tööle Tallinna Botaanikaaeda, kus töötas algul vanemteaduri, seejärel teadussekretäri, teadusdirektori ning aastatel 1978‒1988 direktorina. 1994‒2000 oli ta Rahvusvahelise Keskkonnabioloogia Keskuse direktor. 1997‒2020 oli Euroakadeemia rektor, 2008‒2020 samas professor.

Tema juhendamisel on kaitstud kaksteist kandidaadi- ja üks doktoriväitekiri. Ta on olnud külaslisteadlane mitmes USA ülikoolis.[2]

1970. aastatel ja 1980. aastate alguses oli ta populaarne saatejuht[viide?] ja saatekülaline lastele mõeldud tele- ja raadiosaadetes.

Ta on olnud MTÜ Eesti Euroinfo Ühingu juhatuse, Maailma Metsade Monitooringu Foorumi, Rahvusvahelise Lihhenoloogia Assotsiatsiooni ning Academia Ecologica Universalis liige, aastast 1997 kaaspresident.[1]

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Jüri Martin 1990. aastal ökoloogia alal. Ta kuulub akadeemias bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda. On Eesti Teaduste Akadeemia polaaruuringute komisjoni liige.[3]

Teadustöö muuda

Tema teadustöö põhisuunad on olnud üldine ökoloogia, biogeokeemia, samblike ökoloogia, keskkonna- ja looduskaitse. Ta on uurinud samblike sünuuside dünaamikat polaaraladel, ökosüsteemide antropotolerantsust, maastikke ja mikrokliimat. Tähtsaimaks uurimissuunaks kujunes õhu kaudu levivate saasteainete mõju taimestikule, eriti metsadele, ning biokeemiline monitooring: väävli, raskmetallide ja radionukliidide bioakumulatsioon Eestis, Arktikas, Uurali tööstuspiirkondades, Euraasia vulkaaniliselt aktiivsetel aladel ning USA rahvusparkides. Ta on osalenud kümnetel ekspeditsioonidel Kaukasuses, Polaar-Uuralis, Lääne- ja Lõuna Siberis, Kaug-Idas, Antarktikas, Alaskal, Kreekas, Keenias, Seišellidel, Madagaskaril, Sri Lankas, Indias, Malediividel, Pennsylvanias, Great Smoky Mountains Rahvuspargis USAs jm.[2]

Ta on mitme monograafia autor või kaasautor ning enam kui 80 teadusartikli autor.

Poliitiline tegevus muuda

Ta on olnud roheline poliitik, aastatel 1991–1998 eksisteerinud erakonna Eesti Rohelised esimees.[4]

4. veebruarist 2003 oli ta IX Riigikogu liige. Ta sai Riigikokku Toomas Vareki asendusliikmena.[5]

Tunnustus muuda

  • 1986 – Karl Ernst von Baeri medal
  • 1988 – UNESCO programmi "Inimene ja biosfäär" (MAB) medal
  • 1990 – Eesti Teaduste Akadeemia liige ökoloogia alal
  • 1990 – Suur looduskaitsemärk
  • 1998 – H. Fordi Euroopa looduskaitse preemia
  • 2005 – Sokratese rahvusvahelise auhind
  • 2006 – United Europe Award
  • 2008 – Viini Rahvusvahelise Ülikooli auprofessor
  • 2009 ‒ Kuninganna Victoria medal
  • 2012 ‒ Leibnizi medal

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Margus Maidla. Mees sambla sees: akadeemik Jüri Martin. - Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 261-269
  2. 2,0 2,1 2,2 Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXVI (53) 2020. Tallinn, 2021, lk 88
  3. Jüri Martin Teaduste Akadeemia kodulehel
  4. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. november 2020. Vaadatud 26. augustil 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  5. https://www.riigiteataja.ee/akt/252653

Välislingid muuda