Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 47

Redaktsioon seisuga 1. jaanuar 2019, kell 03:00 kasutajalt KrattBot (arutelu | kaastöö) (Robot: arhiivitud 10 teemat leheküljelt Vikipeedia:Üldine arutelu)

Pakkumine Tartu ja Tallinna inimestele

Vaikselt lisandub uusi kaastöölisi ja eks sügisel tuleb taas hakata tegelema ka tudengitega. Küllap meil mõned mäletavad veel endagi varasest Vikipeedia kogemusest, et alguses on selline uude keskkonda tulek eriti keeruline. Et uutel tulijatel see lihtsamini sujuks, siis pakuksin välja, et saaks korraldada ühe 'sõbraliku tagasiside andmise õpitoa' Tartus ja Tallinnas, kus professionaal saaks anda nõu selles osas, et kuidas on kõige mõistlikum ja efektiivsem verivärskete kasutajatega suhelda. Huvilisi? Ivo (arutelu) 17. september 2018, kell 21:34 (EEST)

„Pisi“muudatus

Vaatasin ühte lehte ja tekkis küsimus: kui pisi on pisi? (ja, kas pärispisi on väiksem kui pisem jne) ;-)—Pietadè 27. september 2018, kell 21:05 (EEST)

Parveto, palun võta seadistuses Toimetamise lehel linnuke eest Märgi kõik parandused vaikimisi pisiparandusteks --Tiia (arutelu) 27. september 2018, kell 23:53 (EEST)

Sum of all paintings

Igaks juhuks märgin ära, et mõnda aega on töös olnud Eesti muuseumite kogudes olevate maalide kohta teabe toomine Vikipeedia süsteemi (koondtabel). Hetkeseisuga on töös seitsme muuseumi 13 kollektsiooni ning järgmine aasta võiks lisanduda veel umbes sama palju. Mingi hetk lisaks Eesti kunstnike artikli juurde ka võimaluse teha väljavõtteid selle kohta, et millised teosed neil avalikes kogudes on. Samuti on töös võimalikult suure resolutsiooniga reprote toomine Vikipeedia pildipanka. Ivo (arutelu) 6. september 2018, kell 12:15 (EEST)

Estonian National Museum Tallinnas?? Larts (arutelu) 6. oktoober 2018, kell 18:06 (EEST)

Poliitpropaganda Vikipeedias

Vikipeedia platvorm on teatud huvirühma poolt kasutusele võetud oma kommunistlike poliitiliste vaadete propageerimiseks. Nende loosung "On aeg uuendusteks. Ütle Euroopa Parlamendile, et autoriõigus vajab parandust!" võib ju isegi õige sõnum olla, kuid autoriõigus vajab hoopis teistsugust parandust kui kommud tahaks. Autoriõigust tuleks veelgi karmistada ja piirata ilma autori nõusolekuta toimuvat kopeerimist (piraatlust). Euroopa Parlamendi mõjutamine aga ei ole Vikipeedia eksisteerimise eesmärkidega kooskõlas ja vastavad poliitreklaamid tuleks siit keskkonnast eemaldada.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 80.235.107.16 (arutelukaastöö).

debati ülekande link ka http://www.europarl.europa.eu/plenary/en/home.html --WikedKentaur (arutelu) 11. september 2018, kell 18:54 (EEST)
kuskil võiks olla ka viited eestikeelste arutelude jne kohta millele toetudes saaks inimesed oma arvamust kujundada jne :) suwa 11. september 2018, kell 19:25 (EEST)
Kuskil kindlasti, aga mitte Vikipeedias. Siin ei ole poliitiliste arutelude keskkond! See, et laia kasutajaskonnaga keskkonna haldurid hakkavad valima, millist poliitilist sõnumit levitada ja millist tsenseerida, on üks põhjuseid, miks uut seadust üldse karmistatakse.--80.235.107.168 11. september 2018, kell 20:44 (EEST)

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────mu arvamus on ikka selline, et kui kuskil on miskit esile toodud, siis võiks olla esiletoodud ka põhjendused ning nii poolt- kui ka vastuargumendid, sest kui miskist asjast wikis kirjutatakse, siis võiks olla korralikult viidatud mõlema poole seisu- ja istekohtadele ning seda eesti keeles, sest kui Eestis selleteemalist arutelu pole, pole ka väljakujunend seisukohti ning sellise asja kajastamine eestikeelses wikis on suhtkoht kasutud jne jne :P suwa 11. september 2018, kell 21:26 (EEST)

Asjaolud on loomulik, ult vastupidised, kui harimatu poliitiline pröökam Anonüümik väidab. Poliitiline sõnum on siin just seetõttu, et poliitikud on otsustanud, millised laia kasutajaskonnaga keskkonnad võiks tegutseda ja millised mitte. - Melilac (arutelu) 11. september 2018, kell 21:10 (EEST)

PS. omandiõiguste ümbervaatamine ja ajakohastamine pole mitte üksnes kommunistide pärusmaa. Vt. näiteks mõisate reduktsioon, 1919. aasta maareform Eestis, Abraham Lincoln. Melilac (arutelu) 11. september 2018, kell 21:17 (EEST)

Kommunärakate sõim ei tee mind ei harimatumaks ega haritumaks. Mulle meeldiks väga, kui asjaolud oleks vastupidised sellele, mis ma eespool kirjutasin, aga kahjuks ei ole. Mingi kommunärakate seltskond on Vikipeedia kaaperdanud ja kasutavad seda nüüd oma valimispropagandaks - varastada autorite tagant ja jagada tõelisele kommule kohaselt tasuta pööblile, et pööbel tasuta saadu eest tänulik oleks ja ikka riigipirukat nosima valiks.--80.235.107.168 11. september 2018, kell 22:01 (EEST)

Olen ärritunud kriitikuga selles mõttes nõus, et veidi propagandistlikuna see Euroopa Parlamendile sõnumi saatmise kampaania praegu tundub. Ma ei ole kusagilt saanud lugeda, et Euroopa Liidus muutuks tänu uuele kavandatavale autoriõiguse direktiivile kehtetuks Creative Commonsi litsents "Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel", mis on ju Vikipeedias valitseva "kommunismi" aluseks. Kaitse alla kuuluvat materjali ei tohi Vikipeediasse kopeerida ka praegu ning tsiteerimist või sisu oma sõnadega refereerimist ei hakka keelama ka uus direktiiv.--Andrus Kallastu (arutelu) 12. september 2018, kell 00:48 (EEST)

Ainuke poliitpropagandist on siin siiski üks IP aadressi taha varjuv isik. On pikalt ja põhjalikult selgitatud, et millised probleemid on praeguse seaduseelnõu juures ja mispärast ei esinda see mitte valdava osa autorite huvisid vaid üksikute suurkorporatsioonide omi (rääkimata sellest, et sisu automaatne analüüs sellisel tasemel, mida see eelnõu eeldab, on tänaste tehniliste võimalusest juures täiesti teostamatu). Samuti on see kõik siit varem läbi käinud, sealhulgas siis, kui küsimuse all oli osalemine Vikipeedia pimendamise aktsioonis ehk kui päevakorral oli küsimus, kas me peaksime samuti selle vigase seaduseelnõu vastu häält tõstma.
Ühtlasi tuletan meelde, et Vikipeedia tegutseb täie teadlikkuse juures autoriõiguse seadusest ja me peame sellest rangelt kinni ning oleme selles osas märgatavalt hoolsamad kui kasvõi paljud meediaväljaanded. Ühtlasi on keskmine vikipedist autoriõiguse seadusega märkimisväärselt enam kursis kui keskmine inimene (sh keskmine autor). Seda enam, et Vikipeedia on paljude autorite looming, kel ka endal on seadusest tulenevad autoriõigused, aga kes on on neist avalikkuse hüvanguks olulise mahus loobunud. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 01:27 (EEST)
Kui eestikeelses wikis klikkida loosungi-üleskutse peal, siis satutakse lehele, mis ei ole Vikipeedia, seega peaks sellel uuel lehel olema nii selgitus, mis on wikimedia ja wikimedia eesti ning lisatud kõik viited, et probleemist tekiks ülevaade, kõik see on hetkel tegematta, seega paistab tõesti välja kui tavaline poliitiline loosung-propaganda, ehk siis palun puudused parandada ja röömsalt edasi vikipeerida. suwa 12. september 2018, kell 11:15 (EEST)
Vikipeedia on ka minu looming, seetõttu ärritabki mind see, et kommunärakad kasutavad minu loomingut minu vaadete vastaseks poliitpropagandaks. "On pikalt ja põhjalikult selgitatud, et millised probleemid on praeguse seaduseelnõu juures" = "teatud seltskond on targutanud teemal, mis nende jaoks subjektiivselt nende poliitilistest vaadetest lähtuvalt eelnõu juures ei meeldi". Minule (ja ilmselt paljudele veel - muidu poleks ju vastavat eelnõud koostatud) paljud need asjad aga just meeldivad. Mis tingimustel saab Vikipeediasse üles loosungi "On aeg uuendusteks. Ütle Euroopa Parlamendile, et pagulasseadus vajab parandust!" - ja suunata sellele klikkijad üleskutsele saata koheselt koju tagasi kõik "pagulased", kelle kodumaal kas või osal territooriumist ei käi sõjategevus, ning kehtestada EL välispiiri kaitse illegaalsete sissetungijate vastu?--80.235.107.168 12. september 2018, kell 12:15 (EEST)
Mul on ainult kaks märkust (pluss kolmandaks väike sõbralik torge). Esimene on see, et Vikipeedia on siiski rohkem kui artiklid ja CC BY+SA litsents, mis lihtsalt on. Vikipeedia ja toetavate projektide süsteemi peab siiski ka keegi kuskil kuidagi jooksutama ja haldama -- ja kui hakata lähemalt vaatama, siis see on terve ökosüsteem, mis koosneb hulgast sõsarprojektidest ja Vikipeedia ise on ajas muutuv ning vajab pidevalt täiendusi, sj on selle aluseks avatud lähtekood, millel on hulk vastavaid litsentse nagu GNU GPL, lisaks jooksevad need kõik avatud platvormidel, millel on omad litsentsid ja avatud TCP/IP ja HTTP jmt protokollid -- ning lõpuks on kõige selle taga hulk väga erinevaid inimesi, kellel on kõigil ühine soov, et selline avaliku teadmuspanga ühisloome ökosüsteem jätkuks ja areneks. Kui keegi tuleb välja seadusandliku algatusega, mis seda ökosüsteemi õõnestab, siis ei piisa sellest, kui Vikipeediale pakutakse automaatfiltrite rakendamisel erandit. Tegu on tervikliku ökosüsteemiga, mille kõik osad on vajalikud. Vikiprojektide vedajad ja aktiivsed kaastöölised suudavad erinevalt lihtsurelikest tõlkida seadusandja ilusad deklaratsioonid praktika keelde ja nende mõju seal analüüsida. Küsimus pole mingi kitsa grupi poliitilistes vaadetes, vaid kõne all oleva reformi silmatorkavate puuduste vastu on võtnud sisuliselt kõik, kes pole pika ajalooga meediaettevõtjad, Eestist lisaks meile veel nt Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Startupijuhtide Klubi, Tartu Ülikooli keeletehnoloogid, Eesti Inimõiguste Keskus, Internet Society Estonia. Kommunärakad? Juhin tähelepanu, et Eestis pole üldiselt kombeks protestida -- kõik pigem hoiavad madalat joont, eriti ettevõtjad. Seega on olukord päris eriline ja ilmselt ka kriitiline. Teine asi on aga see, et teadlikuks kodanikuks olemisega on minu meelest vastuolus hoiak à la pärast seda direktiivi maailmalõppu ei tule ja CC ei kaota kehtivust, seega pole põhjust selle vastu olla. Kas maailmalõpu mitte tulemine on tõesti piisav, et olla esindajate tööga rahul? On olnud nii palju juttu sellest, et plaanitav direktiiv on vanade meediaettevõtete huvide poole kaldu, et paljud on hakanud võtma iseenesestmõistetavalt, et ainult nende huvide esindamine saabki olla EL autoriõiguse direktiivi eesmärk. Kui korraks end sellest harjumusest välja raputada ja mõtelda, missugust Internetti ja autoriõigust me tahame, siis ilmselt sooviksime näha, et autoriõigus kaitseks ka CC litsentside rikkumise eest ja vabakultuuri kuritarvitamise eest? Kas direktiiv teeb midagi sel suunal, mainib ta vabakultuuri ja loob tingimusi selle projektide edendamiseks? Ei, alles meie poolt tehtud kära peale lubati Vikipeediale ja GitHubile erandit. Aga selllised juhuslikud erandid ei päästa seda ökosüsteemi, millel infotehnoloogiline kommunism alates idufirmadest kuni telekomiettevõteteni püsib. Seepärast nõutaksegi meie kirjakampaanias nelja erandi kirjutamist EL direktiivi, mis pakuks midagi ka meile. See on tegelikult vähem kui tegelikult vaja oleks ning see on umbes pool sellest, mis oli Euroopa Parlamendi (seal on teatavasti kõik kommunistid!) algsetes ettepanekutes autorõiguse reformiks, mis edastati Euroopa Komisjonile suuniseks. Ehk kodanikena on meil õigus nõuda seda, mida me päriselt tahame ja me pea kellegi teise lohutamiseks nõudma midagi, mis meie jaoks adekvaatne pole. On poliitikute ülesanne see läbi rääkida ja teha avalikkusele selgeks, et saavutatud kompromiss on parim. Vähemaga pole põhjust leppida ja see suhtumine siin Eestis, et miski meist niikuinii ei sõltu on ilmselt üks kurja juur, mis ei lase meil poliitikutelt nende töö tegemist nõuda. Ja, olgu siis veel kolmandaks -- kui kommunärakate poliitpropaganda ei meeldi, siis võiks liituda MTÜ Wikimedia Eestiga ja algatada selle alt Wikimedia poliitikakujunduse seisukohtade ümbervaatamise. Kui ideed on head, siis on kindlasti võimalik need lauale tuua ja vajadusel saada üldkoosoleku heakskiit ning lõppeks muuta ära ka WMFi Vikipeediat kahjustavad põhimõtted (igaks juhuks rõhutan, et tegu on sarkasmiga). Aga -- ma olen nõus, et neid asju on vaja avalikkuses rohkem ja pidevalt arutada, sest muidu ei saa me ise ka lõpuks enam aru, mis on meile hea või halb või kes ja kuidas meid valitsevad. --Märt Põder (arutelu) 12. september 2018, kell 13:49 (EEST)
Pikk jutt, sitt jutt. See, et üleskutset toetavaid kommuniste on ka teistes Eesti organisatsioonides, ei muuda seda poliitilist üleskutset vähem poliitiliseks. See üleskutse on sellele vaatamata väikese huvirühma seisukohtade kaitseks. See üleskutse on esitatud demagoogia ja populismi paremaid võtteid ära kasutades, suunates pealiskaudset kõrvaltvaatajat kommunärakaid toetavat spämmi genereerima. Spämm on jälk juba iseenesest, eriti nõme on suunata pahaaimamatut kõrvalseisjat spämmi tootma. Loosung ise aga on räiges vastuolus NPOV reegliga ega sobi siia keskkonda.--80.235.107.168 12. september 2018, kell 14:03 (EEST)
See üleskutse on sellele vaatamata väikese huvirühma seisukohtade kaitseks
[viide?] - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. september 2018, kell 14:41 (EEST)
Aga sa esita parem viide selle kohta, et see üleskutse esindab enamiku eestlaste seisukohta. Oled vist selle loosungi üles seadmisega lähemalt seotud, ütle otse välja, mitme inimesega on konsulteeritud, ja saadud kinnitust, et sellise loosungi üles seadmine Vikipeediasse on hea mõte? Äkki Märt Põderi poolt eespool viidatud Üldkoosoleku protokoll annab vastuse, kui palju neid pooldajaid oli?--80.235.107.168 12. september 2018, kell 14:43 (EEST)
Eestlasi esindavad Euroopa parlamendis sealsed saadikud. Eelmisel hääletusel leidis 6 Eesti saadikust 5, et automatiseeritud tsensuur ei ole hea mõte. Mõne inimese silmis olekski see ehk tõend, et enamik Eesti elanikest on tsensuuri vastu. Samas olen kindel, et 80.235.107.168 arvates tõestab see hoopis, et need 5 saadikut on kommunistid (kuna ta nähtavasti ei tea täpselt, mida see sõna tähendab, ning peab seda universaalseks sõimusõnaks kõigi talle ebameeldivate inimeste kohta). Eesti tänaseid hääletustulemusi ma veel ei tea. --193.40.13.163 12. september 2018, kell 14:58 (EEST)
Miskipärast käivad Vkipeedia ülaservas oleva loosungiga suunataval lehel olevad punktid kõige muu, kui tsensuuri kohta. Pigem ikka stiilis "kunst kuulub rahvale!" kommunistlikud üleskutsed teiste loomingu tasuta kasutamisõiguse nõudmiseks jne. Sina mind ei tunne ega tea, kelle kohta ma mõistet kommunist kasutan, ja kelle kohta mitte. Hoia oma suumulk koomal selles osas! Siiamaani on aga eespool tõstatatud küsimuse vastuseks viidatud vaid viiele inimesele, kes ei toetavat tsensuuri, aga nende suhtumist poliitpropagandasse Vikipeedias me sellele vaatamata ei tea.--80.235.107.168 12. september 2018, kell 15:20 (EEST)
Kui sa 80.235.107.168 veel korra isiklikke rünnakutega välja tuled, siis blokeerin sind ära. Me ei pea siin lugema kellegi järjepidevat jauramist selle kohta, kuidas kõik on kommunistid ja peame oma suumulgud kinni hoidma.
Nagu eelnevalt välja toodud nii siinses arutelus kui ka varasemates, siis on selle eelnõu vastu teadlased, paljud ettevõtjad, vabakultuuri valdkonnas tegutsejad (sh Vikipeedia inimesed) ja viimastel andmetel isegi 5/6 Eestit esindavatest poliitikutest (võid veebist otsida ka nende sõnavõtte: mitmed neist on kirjutanud pikkasid artikleid ja põhjendanud, et miks see eelnõu on vigane ja tuleks saata ümbertegemisele). Samuti nagu ma ennist välja tõin, siis vikipedistid teavad nii mõndagi autoriõiguse seadusest ning suudavad aru saada, et sellises vormis ei kaitse see see sugugi autori huvisid. Mis sest, et nimi justkui sellele viitaks. Ning üldse on sinu eeldus, et Vikipeedia ja seda koostavad inimesed ei seisa autorite kaitsel väga ekslik. Ka selle üleskutse ülespanek on seotud sooviga kaitsta autorid selle eelnõu eest. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 15:32 (EEST)
See blokeerimisähvardus on selge vastus selle kohta, kuidas loosungi toetajad tegelikult internetitsensuuri suhtuvad. Asi on klaar ka kõige pealiskaudsemale lugejale! Mis isiklikesse rünnakutesse puutub, siis mitu isikut siin mind kõikvõimalike nimetustega sõimanud on, alates kas või sinust endast? --80.235.107.168 12. september 2018, kell 15:37 (EEST)
Lihtsalt vahekommentaarina (sisulisemalt on eespool juba kirjutatud): naljakas (aga mitte üllatav) on see nahaalsus ulguda (ja mängida ohvrit) siin küll demagoogia ja isiklike rünnakute teemal, kuid samas eirata asjaolu, et käesolevat diskusioonis alustasid oponentide sildistmist juba esimeses lausest, jätkates sama praktikat jõudsalt ka hiljem. Ja mis siis veel demagoogitsemisest rääkida. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. september 2018, kell 15:58 (EEST)
Mis demagoogiat on selles, et juhid tähelepanu, et Vikipeedia keskkonda, kus kehtib neutraalsuse põhimõte ja kus ei tohi propageerida ühe või teise poole poliitilisi vaateid, on kõigile lehtedele paigutatud poliitiline üleskutse, mis on sellesse keskkonda absoluutselt sobimatu? Poliitadminni mõistet kasutasin selleks, et mind ära tuntaks (kuna mu ip on vahepeal muutunud, siis varasematest diskussioonidest vast kutsub esile mingeid mälestusi, neile muidugi, kes osalesid). Poliitilisi loosungeid veebilehele üles panev adminn ongi ju poliitadminn. --80.235.107.168 12. september 2018, kell 16:02 (EEST)
Nagu öeldud, siis alustasid sa juba teemat sellega, et sõimasid siinsetel inimestel näo täis. Paljudes Vikipeedia keeleversioonides oleksid sa kohe esimese kommentaari peale pikaajalise blokeeringu saanud. Aga ega meie kannatus ei ole ka lõputu.
Vikipeediat loovad autorid, kellel on täielik õigus kaitsta enda teguviisi vigaste seaduseelnõude eest. Seda enam, kui keegi teine autoreid ei kaitse. Ning väita, et praegune olukord on kuidagi autoritele kahjulik ja see eelnõu seda parandab, on samuti poliitiline seisukohavõtt ning pealegi veel reaalsusest hälbiv. Leidub küllaga autoreid, kes sellest aru saavad (näide).
See ei ole siin küsimus inimese poliitilistest eelistustest. See on küsimus sellest, et milline on veeb lähitulevikus. Ja see mõjutab kõiki Vikipeedia autoreid.
Meenutan samuti, et praeguses olukorras on ainult üks arutelu osapool suutnud välja tuua adekvaatseid argumente ja teine mängib puhtalt emotsioonide peal. Ei tohiks olla üllatav, et Vikipeedia esindab siis tervemõistusliku lahendust. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 16:18 (EEST)
Kus need adekvaatsed argumendid on? Kus need emotsioonid on? Õnneks kadus küll see jäle loosung ära, ehk hakkas kellegi viimaks häbi ja korjas selle ära, ehk sai tõesti tervemõistusliku lahendi?
Seoses propagandaloosungi kadumisega on teema päevakorrast maas. Seega lõpetan.--80.235.107.168 12. september 2018, kell 16:24 (EEST)
Hääletus oli täna lõuna ajal ära.
Tulevikus palun mitte võtta sõna teemal, millest väga midagi ei tea. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 16:35 (EEST)
Palun, ära sildista! Sina ei tea absoluutselt, mida ma sellest teemast tean või mitte. Ma usun, et tunnen seda teemat paremini kui sina.--80.235.107.168 12. september 2018, kell 16:47 (EEST)
Et siis mille alusel täpselt sa teed oletuse, et ma tean sellest teemast vähem kui sina? (seda enam, et sa oled praktikas igas oma kommentaaris siin teisi sildistanud ja seega on see üleskutse, et sind ei sildistataks "natuke" nagu naeruväärne) Tuletan ka meelde, et oled teinud siinsamas väiteid nagu "See, et laia kasutajaskonnaga keskkonna haldurid hakkavad valima, millist poliitilist sõnumit levitada ja millist tsenseerida, on üks põhjuseid, miks uut seadust üldse karmistatakse" (ah tõesti jah?), "mingi kommunärakate seltskond on Vikipeedia kaaperdanud ja kasutavad seda nüüd oma valimispropagandaks" (solvang + kaks valeväidet) ja kõik need ülejäänud kenad kommentaarid, mida ülalt arutelust lugeda saab ja mis on kõike muud kui pädevad seisukohavõtud ja ei kirjelda mitte kuidagi tegelikku olukorda. Seega sa kas ei tea, et mida see eelnõu üldse endas sisaldab või sihilikult sogad vett. Kuna su kommentaarid on umbes sama eksitavad, kui selle eelnõu pooldajatel üldiselt(viide), siis ei ole sa just päris see inimene, kes võiks tulla siia väitma, et mida me peame sellest eelnõust arvama, kuidas peab Vikipeedia toimima ja üldse nõudma seda, et pidagu kõik lõuad, kes sinuga nõus ei ole. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 18:13 (EEST)
Naeruväärne on see, et adminnid arvavad endal olevat õiguse mind sõimata ja ähvardades nõuda, et mina teisi ei sõimaks (umbisikuliselt konkreetset tegijat teadmata veebilehele plakati kleepijat poliitadminniks nimetada ei ole ju isiklikuks minev sõim - administraator on aus amet, nagu iga teine, liide poliit- viitab lihtsalt ameti poliitilisele kallutatusele), samas ise mind sõimates, sildistades, minu nimel ilma minu volituseta minule mitteomaseid väiteid konstrueerides ja minu suhtes isiklikuks minnes. Mina ei tulnud siia arutama selle seaduseelnõu plusse ja miinuseid ega andma eksamit sellest, kui palju ma sellest teemast tean. Mind häiris lihtsalt see loosungi vormis poliitagitatsioon end neutraalseks keskkonnaks tituleerivas Vikipeedias. See koristati õnneks ära. Miks aga Ivod jt püüavad teemat kogu aeg kõrvale juhtida, paisata isiklikuks minevat laimu ja muud soppa minu kui probleemi tõstataja suhtes? --80.235.107.168 12. september 2018, kell 22:18 (EEST)
Sa vist päris täpselt ei adu, et mida sa oled siia kirja pannud. Nagu on korduvalt välja toodud, siis on sinu kommentaarid nõndavõrd probleemsed, et neile normaalselt vastata naljalt ei saagi. Seejuures on püütud sinuga ümber käia veel võrdlemisi tolereerivalt. Ära püüa siin ohvrit mängida, keda kõik ründavad, kui sa ise oled demonstreerinud enda vaenulikku hoiakut siinsete inimeste osas ning teemas mitteorienteerumist.
Siin tuleb eristada seda, et mida tähendab neutraalsus Vikipeedia sisu esitamisel (mis on meil üks alusreegleid) ja mida tähendab Vikipeedia tegijate seisukohavõtt vaba kultuuri ohustava seaduseelnõu osas (mis on hoopis eraldi teema). Kui nt keegi tuleb välja eelnõuga, mille sisuks oleks interneti keelustamine, siis see tähendaks, et selle kohta käivas vikiartiklis peaksime jah üdini neutraalsel kujul välja tooma, et mis see selline on, aga see ei tähenda, et inimestena me peaksime seda asja toetama ning ei võiks sellisele rumalusele vastu olla. Ivo (arutelu) 13. september 2018, kell 00:55 (EEST)
Mis mul ikka aduda? Lauristini kasvandikud ajavad siin oma kommunismipropagandat ja blokeerivad kõik, kes juhivad tähelepanu sellele, et poliitpropaganda ei ole Vikipeedias kohane. Sellised ei saa ise arugi, mis on neutraalsus, sest ka artiklite sisus propageerivad nad oma poliitilisi vaateid. Eks küüditajatest esivanemate geenid istuvad nii sügavalt sees, et teisiti ei oskagi. Ise peavad end harituteks, kes võitlevat rumalusega!
Minul vaenulik hoiak? :) Hea Nali! Loe ajaviiteks läbi minu loodud teemast eespool olevad lõigud - kui palju vihkamist ja oponendile ära panemise iha sealt välja paistab! Aga olgu peale, pane see ip ka kinni ja mine vägiteost puhkama! Head ööd!--91.129.100.227 13. september 2018, kell 01:28 (EEST)
Väike sotsioloogiline küsitlus: kas meil on siin keegi, kes on Lauristini juures õppinud? --82.131.40.240 13. september 2018, kell 08:44 (EEST)
Millis(t)e Lauristini(de) juures? —Pietadè 13. september 2018, kell 13:58 (EEST)
Ei tea, Anonüümne Antikommunist ei öelnud. Ükskõik millise. --193.40.13.163 13. september 2018, kell 14:15 (EEST)
Ta peab silmas Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedrit. Velirand (arutelu) 13. september 2018, kell 14:29 (EEST)

Kas keegi seletaks lihtsate sõnadega ja lühidalt, mille poolest käesoleva lehe esimeses teemas kasutusele võetud termin kummituskasutajad on vähem sõim kui poliitadminn? Rõve poliitpropaganda loosung on kahjuks tagasi pandud, ma järeldan sellest seda, et Europarlamendi hääletus ei läinud kommude ootuste päraselt.--91.129.111.67 13. september 2018, kell 14:54 (EEST)

Kommentaari korras märgin ära, et see kõiki aina kommudeks ja kommunärakateks sõimav isik blokeeriti vahepeal ära. Iseasi, et kas võib-olla peab blokeeritavat IP-de vahemikku laiendama. Ivo (arutelu) 14. september 2018, kell 15:55 (EEST)
Valetad! Esiteks pole siin kõiki aina kommudeks ja kommunärakateks sõimatud. Mõiste "kommu" käis üksnes kommunistlikke vaateid propageeriva seltskonna kohta. Teiseks pole siin kedagi ära blokeeritud. Blokeeriti mõned IP aadressid, mis aga ei takistanud Vikipeediasse kirjutamast.--80.235.107.168 20. september 2018, kell 13:21 (EEST)
Kes on see "kommunistlikke vaateid propageeriv seltskond", keda siinses arutelus pidevalt kritiseeritakse? Vikipeedias on põhimõte, et käitutakase viisakalt ning ei tegelda isikliku rõõmu või kibestumise süüdimatu väljaelamisega. --Andrus Kallastu (arutelu) 20. september 2018, kell 18:47 (EEST)
Mida sa pead silmas "kommunistlikke vaateid propageeriva seltskonna" pihta esitatud pideva kriitika all? Seda, et vastustan Vikipeedia kasutamist poliitpropagandaks?--80.235.107.168 21. september 2018, kell 05:25 (EEST)
Leian, et kumbki Sinu väide ei vasta tõele: 1. Hoolimata sellest, et Vikipeediat arendavad copyleft (st jutumärkides "kommunistlikul") alusel miljonid vabatahtlikud, on Vikipeedial kui platvormil selgelt olemas omanik. On täiesti normaalne, et omanik võib pöörduda kaastööliste poole abipalvega, kui ilmneb, et näiteks muudatused seadusandluses võivad kahjustada platvormi toimimist ja järelikult ka kaastööliste võimalusi kaastööd teha. Sellisel abipalvel ei ole poliitpropagandaga mingit pistmist. 2. Jutt müstilisest "kommunistlikke vaateid propageerivast seltskonnast" on antud kontekstis sisutu lahmimine. Usun, et saad sellest tegelikult ise ka aru ja ei osanud lihtsalt oma emotsioonile paremat sõnastust leida. --Andrus Kallastu (arutelu) 22. september 2018, kell 12:51 (EEST)
Sa vist ei saa lihtsalt probleemist aru. Uus andmekaitseseadus ei piira kuidagi copyleftimist, seega sinu miljonid vabatahtlikud kaastöölised ei puutu üldse asjasse. Kes tahab, saab endiselt vabalt teha tasuta kaastööd ükskõik kellele. Kommud tahavad aga, et kolmandate isikute autoriõigusega kaitstud teoseid võiks vabalt kasutada. Sellele on suunatud mitmed poliitpropaganda reklaami alt lingitud üleskutsed, näiteks panoraamivabaduse punkt. Seega ei ole tegemist sisutu lahmimisega vaid reaalsele probleemile tähelepanu juhtimisega.--80.235.107.168 22. september 2018, kell 19:05 (EEST)
Hea näide on artikli Musofoobia juures toodud pilt. See on detail Cecilio Plá maalist. Kuigi Cecilio Plá Gallardo suri juba üle 70 aasta tagasi ja tema autoriõigus on aegunud, oleks viisakas autorile selgelt viidata, kui tema teost kasutatakse. Paraku nimetatud musofoobia artikli juures seda nähtavalt ei tehtud (autori nimi on küll põimitud failinimesse, mis aga artikli lugemisel silma ei jää). Mõni aga läheb tema teose ekspluateerimisega veelgi kaugemale, nt Alamy fotoladu müüb sellest maalist tehtud fotot üsna krõbeda hinna eest: https://www.alamy.com/stock-photo-terrores-femeniles-de-cecilio-pla-blanco-y-negro-19-10-1901-cropped-162157630.html --80.235.107.168 22. september 2018, kell 20:54 (EEST)
Ja ma võin vastunäitena tuua artikli depressioon juurde lisatud pildi! Nagunii on pildi tegelik info (autor jms) in Commonsi leheküljelt kõigile huvilistele kergesti leitav. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. september 2018, kell 20:58 (EEST)
Mis see vastunäide siia puutub? Vikipeedias avaldatud poliitreklaam nõudis ju muuhulgas vaba õigust, et kõiki teoseid, mis jäävad kellegi kaamera ette, võiks vabalt tasuta kasutada suvalisel viisil ilma autorile viitamatagi (panoraamivabadus), isegi kui autor veel elab, ilma temale sentigi maksmata. Poliitreklaam nõudis ka, et kellegi loodud teksti võib temale viitamata vabalt levitada ja oma ärilistes huvides kasutada, isegi siis, kui autor veel elab, ilma temale sentigi maksmata (meemiteema, ajaleheartiklite vahendamine jpt punktid). Jne. jne.--80.235.107.168 22. september 2018, kell 21:08 (EEST)
Nagu juba öeldud: autorit puudutav info on Commonsis nagunii alati väljatoodud ja soovijatele lihtsalt leitav. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. september 2018, kell 21:11 (EEST)
Vikipeedia lehel poliitpropagandana tehtud üleskutsetel oleks nende ellu rakendamisel olnud märksa laiem mõjuulatus kui Wikipedia või Commons. Need oleks kehtima hakanud kopeerimisele ükskõik, kelle poolt, ja ükskõik, mis muul eesmärgil. Nende üleskutsete sisu ole lühidalt - internetiajastul toimub niigi pidev autoriõiguste rikkumine muusika, tekstide, piltide jms kopeerimise näol, muutkem siis see tegevus vabaks.--80.235.107.168 22. september 2018, kell 21:18 (EEST)
Täpsustan: "poliitreklaam nõudis ju muuhulgas vaba õigust, et kõiki teoseid, mis jäävad kellegi kaamera ette, võiks vabalt tasuta kasutada suvalisel viisil ilma autorile viitamatagi (panoraamivabadus)" on tegelikult valeväide. Euroopa Liidu liikmesriikides, kus kehtib panoraamivabadus (praegu nt Ühendkuningriik, Belgia, Holland, Saksamaa, Austria, Poola, Soome jts), põhineb see autoriõiguse direktiivis kirjeldatud erandil, mis ei vabasta avalikus ruumis alaliselt olevate teoste kujutiste kasutajaid autorile viitamise kohustusest. Eestis praegu kehtiva mitteärilise panoraamivabaduse kohta ütleb AÕS § 201 "Üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste kujutiste vaba kasutamine": "Kui käesolevas lõikes sätestatud teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see lisada kujutise üldsusele suunamisel." Wikimedia Eesti nimel Riigikogu kultuurikomisjonile esitatud seaduseelnõus seda lauset ei muudetud ning üldjoontes võib öelda, et ei saakski muuta, kuna autorile viitamise nõudest loobumine oleks vastuolus autoriõiguse direktiivi ja sellele aluseks oleva Berni konventsiooniga, millega Eesti on ühinenud. (Võib-olla juristid leiaksid mingi ettekäände, meie igatahes ei pidanud seda mõistlikuks. Vikipedistid hindavad korrektseid metaandmeid sama kõrgelt kui raamatukoguhoidjad.) Sellest, et panoraamivabaduse laiendamise korral ärilisele kasutusele ei kaoks viitamisnõue kuhugi, on otsesõnu kirjutatud eelnõu seletuskirjas ning selleteemalistes leheartiklites (kui mu mälu ei peta, siis Sirbis ja Postimehes, võib-olla mujalgi, vt viiteid nt artiklist Panoraamivabadus). Järelikult on kaks võimalust: meie armas anonüüm kas eksib (ja seega ei tunne teemat) või valetab teadlikult. Igal juhul soovitan enne järgmise filipika kirjutamist lugeda tähelepanelikult läbi Eesti AÕS koos kommentaaridega, ELi autoriõiguse direktiiv ja ilmselt tuleks kasuks, kui ka mõne välisriigi seaduste need paragrahvid, mis panoraamivabadust kirjeldavad (enamiku lingid leiab WIPO kodulehelt või Wikimedia Commonsi panoraamivabaduse lehelt). Hariv ja lõbus lugemine.
Mis puutub pildiautorite atributsiooni Vikipeedias, siis ausalt öeldes meeldiks mulle ka, kui seda tehtaks igal leheküljel. Mis sest, et on natuke tüütu, viite korrektse vormistamise saaks mehhaniseerida. (Pole tähtis, kas see on igas riigis kohustuslik, lihtsalt autorite suhtes oleks ilus.) Aga Wikimedia liikumises, Wikimedia Foundationis ja erikeelsetes Vikipeedia kogukondades on kujunenud arusaam, et atribueerimisnõude täitmiseks piisab lingist lehele, kus on kõik üksikasjalikud andmed, sh pildi üleslaadija ja litsents. Siiani ei ole minu teada keegi üheski riigis seda praktikat otseselt kohtus vaidlustanud. Minu poolest võiks, siis oleks suurem õigusselgus. Autoriõigusele spetsialiseerunud juristid, kellega olen sellest rääkinud, leiavad, et üldjoontes käivat nii kah (tuues analoogiaks raamatud, kus illustratsioonide autorid võivad vabalt olla loetletud kõik koos teose tagaotsas või, veel hullem, kümnendas köites). Kuni kohtulahendit pole (ja rangelt võttes ei selgitaks välisriigi kohtulahend meil Eestis midagi, vaja oleks kas kohalikku või üleeuroopalist lahendit), tuleb nähtavasti selle selgitusega leppida või siis proovida veenda vikipediste endid seda kommet vabatahtlikult muutma. Ja vikipedistid on vahel üsna põikpäised (mina sealhulgas).
Ega ma rohkem väga tuuleveskitega võidelda ei viitsi, nii et ei maksa oodata, et iga uut jauramist kommenteerima tulen. (Võrdluseks: Tiina Tammetalu kuulutas kultuurikomisjoni istungil sõna-sõnalt, et panoraamivabadus olevat "bolševism", "kommunism" ja "orjanduslik kord". Kas Suurbritannias, Austrias ja Soomes on praegu need kõik korraga või ükshaaval, ta ei täpsustanud. Selle kõrval on meie armas antikommunist veel täitsa vagurakene.) Lihtsalt see konkreetne vale panoraamivabaduse teemal vajas faktiparandust, ei saa lasta inimestel alati ka päris vabalt jama ajada. --Oop (arutelu) 24. september 2018, kell 02:29 (EEST)
Ma ei viitsi seda pikka jura läbi lugedagi. Lükkan selle ümber reaalse näitega - olen viimase paari päeva jooksul kirjutanud mitmele Vikipeedias avaldatud maalile alla autori nime. Siin põhjendatakse, et Commonsis on ju kuskil kirjas, kes on teose autor. Aga nende artiklite vaatajatele autorit ei näidatud. See ongi see kommunism - tahate kasutada oma poliitreklaami ehtimiseks kellegi maali, aga autori nime juurde ei kirjuta - ütlete, et kel huvi, saab ju ise välja otsida. Näited: Louis XVI, Musofoobia. Seega pean tuuleveskitega edasi võitlema, sest kommunistid oma harjumusi ei muuda! Panoraamivabadusega käitutakse siin täpselt sama moodi! Paljud teosed fotodel on ilma autori mainimiseta. Ja Wikipedias on asjad veel suhteliselt korras. Kommude ettepanekud mõjutanuks aga elu ka väljaspool Wikipediat. Kuigi ma ei pea end eriliseks loojaks, olen leidnud kümneid veebilehti, kus muuhulgas levitatakse minu nõusolekuta minu teoseid, teenides sellelt raha, millest mina ei saa sentigi. Autoriõigusi on vaja karmistada ja Euroopa Liidu vastav direktiiv on samm õiges suunas! --80.235.107.168 24. september 2018, kell 22:56 (EEST)
Sinu kommentaaridest ilmneb selgelt, et Sa ei tea vähimati ei autoriõigusest ega kommunismist. Seega ole parem sootumaks vakka, sest midagi tarka sa öelda ei oska. Seda enam, et talitled siin ainukese poliitpropagandistina. Ivo (arutelu) 25. september 2018, kell 01:27 (EEST)
Vastupidi, autoriõigusest ei tea midagi teie. Kommunismist te ilmselt üht-teist teate, perekondlikel põhjustel. Millist poliitikat ma siis propageerin, et sa mind poliitpropagandistiks sõimad? Ma propageerin siin seda, et Vikipeedia adminnid ei kasutaks Vikipeediasse tuhandete vabatahtlike poolt lisatud sisu oma poliitiliste vaadete propageerimiseks, mis on risti vastupidi osa Vikipeediasse sisu loovate inimeste seisukohtadega. Kui Vikipeedia on mingi seltskonna poliitiliste ambitsioonide võimendamise kanal, siis tuleks see selliselt ka reeglitesse paika panna, siis igaüks teaks, kas ta tahab sellistel tingimustel panustada või mitte.--80.235.107.168 25. september 2018, kell 07:00 (EEST)
Oop, ole nii lahke ja tsiteeri seda minu väidet, mille kohta sa kirjutasid, et ma kas eksin või valetan?--80.235.107.168 25. september 2018, kell 07:39 (EEST)
Üks suvaline näide panoraamivabaduse kohta ka: Pirita tee (Pirita sild on autoriõiguse kaitse all olev objekt, mille autoriõigus ei tohiks olla veel aegunud, autorit ei mainita isegi Russalka pildi all jne). Teine näide: SEB Pank --80.235.107.168 25. september 2018, kell 08:04 (EEST)
Veel üks näide panoraamivabaduse kohta: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Maarjam%C3%A4e,_Tallinn,_Estonia_-_panoramio.jpg - kuigi teosele endal on autori nimi, ei ole Commons seda avaldanud.--80.235.107.168 26. september 2018, kell 07:10 (EEST)

Toon huvi ja järjepidevuse mõttes ära mõned IP-d ja ühe kasutajanime, mille alt kasutaja tegutsenud on: Eri:Kaastöö/84.50.182.154, Eri:Kaastöö/217.159.177.10, Eri:Kaastöö/217.159.177.69, Eri:Kaastöö/217.159.177.10, Eri:Kaastöö/90.191.198.230, Eri:Kaastöö/90.191.1g6.98, Eri:Kaastöö/90.191.199.140. Siin mõned näited iseloomulikust arutelustiilist: Arutelu:Eesti Rahvusringhääling, Arutelu:Tallinna Televisioon, Arutelu:Roheline ideoloogia, Arutelu:Rohelise erakonna algatusgrupp, Arutelu:Viht, Arutelu:Eesti Metsa Abiks, Arutelu:Range kaitse vajak, Arutelu:Sergei ja Julija Skripali mürgitamine, Arutelu:Elektroonilise hääletamise kriitika, Arutelu:Raudteetransport. Cumbril (arutelu) 17. september 2018, kell 22:20 (EEST)

No püüdke ikka teemas püsida! Teil on kange tahtmine ikka isiklikuks minna ja rusikatega vehkida!--91.129.99.209 18. september 2018, kell 15:55 (EEST)
Üldine kommentaar tehnilises küsimuses: checkuser'i õigusega inimesel on võimalik teada saada IP-aadress, mida registreeritud Vikipeedia kasutaja kasutab + muud tehnilist infot, mis veebibrauseri pöördumises sisaldub. Seda kasutatakse näiteks selleks, et aru saada, kas mitme eri kasutajanime all tegutseb üks ja sama isik. Anonüümse kaastöö puhul on kõik IP-aadressid juba ilma checkuser-i funktsiooni kasutamata niigi kõigile näha. Cumbril (arutelu) 5. oktoober 2018, kell 12:43 (EEST)

Täpsustuslehekülgede stiil

Lp tähtsad ninad ja Lp suured ninad, ehk viitsite ilusate sügisilmade puhul kokuleppida stiilsuses, mida kasutate mõnetähelistel täpsustuslehtedel, eriti nendel, millede nimed kattuvad keemiliste elementide, ISO riigikoodide ja Internetivalduste nimedega! Näited

  • TG – netivaldus kasutusel, ISO nimetamatta
  • RU – viide netivaldusele;
  • Info – suunamine, kuid kirjutise päises puudub viide .info-le
  • AU – suunamine täpsustuslehele Au (täpsustus) ja viimases on mainitud nii .au netivaldus kui ka .au failiformaat

palun kokkuleppida ja leppe tulemused kirjalikult miskisse leitavasse ja loetavasse juhisesse salvesatada. suwa 28. september 2018, kell 14:50 (EEST)

reeglite kirjalik fikseerimine üsna keerukas, sest väga palju on erandjuhtumeid. Huvilisel vaadata enwikit en:Wikipedia:Disambiguation#Disambiguation_pages. Igatahes rusikareegel on see, et kahe- ja kolmetähelistel lühenditel on üksainus täpsustusleht (TG ja Tg), välja arvatud nt Internetivalduste nimed. Samas, meil on massiliselt halbu lahendusi (nt ESI ja Esi, IPO ja Ipo).--Estopedist1 (arutelu) 1. oktoober 2018, kell 18:46 (EEST)
kes teemale tahab läheneda süsteemselt siis vt: Kasutaja:Estopedist1/Kahetähelised akronüümid ja Kasutaja:Ahsoous/Kolmetähelised akronüümid--Estopedist1 (arutelu) 1. oktoober 2018, kell 19:32 (EEST)

Muudatused vaha peal

Ma ei mäleta, kuskohas sai Mediawiki tekstide tõlkeid parandada, nii et kui keegi sinna satub, palun otsige üles fraas "Muudatust ei saa vahapeal tehtud redigeerimiste tõttu tühistada." ning tehke see, mida on vaja teha. Aitäh. --Ehitaja (arutelu) 3. oktoober 2018, kell 19:13 (EEST)

Parandasin. Aitäh märkamast. Pikne 3. oktoober 2018, kell 22:24 (EEST)

Eesti/Läti 100 artiklivõistlus

Kõik võivad julgelt oma artikleid võistluse lehele kirja panna. Oktoobris loodud ja oluliselt täiendatud Eesti-teemaliste artiklite eest ning novembris lisandunud ning täienenud Läti-teemaliste kirjutiste autoritele anname välja hulga auhindu. Ivo (arutelu) 9. oktoober 2018, kell 13:11 (EEST)

Tallinna kirjeõhtu 20.10.2018

Kõik võivad liituda TLÜs toimuvale artiklite kirjutamise ja täiendamise õhtule, kus lisaks artiklite kirjutamisele pakutakse ka pitsat ja mahla. Üritus algab kell 19:00 ruumis M328.

Facebooki link: Vikipeedia kirjeõhtu. Ukangur (arutelu) 15. oktoober 2018, kell 17:50 (EEST)

palun plokkida 62.65.216.89

palun panna võõraste poolt muutmise keelu alla mu kasutajaleht ja plokkida 62.65.216.89, s.t Lasnamäelt ex-Starmani võrgust praegune Elisa klient jne. vt ka https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaastöö/62.65.216.89. suwa 13. oktoober 2018, kell 21:17 (EEST)

Puuduv mall

Puudub Mall:Riik/Venemaa SFNV/lipp. Oleks vaja näiteks artikli Balti laevastik infokastis. Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik (Venemaa SFNV, ka Vene SFNV) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 (mitte segi ajada Vene NFSV-ga!). Ursus scribens (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 10:37 (EEST)

Kui sa tunned, et neid malle on juurde vaja, siis sa saad ju need ka ise luua. Mallid on põhimõtteliselt täiesti sarnane vikitekst nagu artiklid.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu18. oktoober 2018, kell 12:12 (EEST)

Vikipeedia omistab mulle muudatusi, mida mina pole teinud

Tegin artiklis Ogapõskne vähk täna, 25. oktoobril 2018, kell 20:07 paar muudatust: "veekogude" (kuna ohustatud ei ole ainult üks veekogu), "elupaikade" (kuna ohustatud ei ole ainult üks elupaik), "toodi" (lähtuvalt meie asukohast Euroopas) ja viisin ühe lause võrra ettepoole lause "Lisaks hävivad ogapõsksed vähid võõrliikide sissetoomise ning laia leviku tõttu" (et tekst ladusam oleks). Ometi näitab Vikipeedia ajalugu, nagu oleks ma mudinud ära hulga sise ja välislinke, millega ma paraku ei ole tegelenud. Miks nii? --80.235.107.168 25. oktoober 2018, kell 20:44 (EEST)

Võib-olla alustasid redigeerimist vanema redaktsiooni pealt. Sel juhul näitab ka hoiatust: "Ettevaatust: Redigeerid praegu selle lehekülje vana redaktsiooni. Kui selle salvestad, lähevad kõik vahepealsed muudatused kaduma." --Pelmeen10 (arutelu) 25. oktoober 2018, kell 23:37 (EEST)
Võibolla tõesti! Tänan selgitava vihje eest! Mul oli see leht tõesti mitmes tääbis lahti ja ühes võis see olla selle seisuga, mis oli ootamatult minule omistatud muudatuste eelne. Ju ma tääbide vahel klõpsates sattusin kogemata vana seisuga tääbile ja tegin oma parandused ekslikult seal. --80.235.107.168 26. oktoober 2018, kell 19:17 (EEST)

Logod Vikipeedias

Arutelu algas siin
Kaubamärgiseadus § 14.

Registreeritud kaubamärgi avaldamisel teatmeteostes, käsiraamatutes, õpikutes, erialakirjanduses või muudes publikatsioonides, sealhulgas elektroonilistes, peavad autor ja kirjastaja tagama, et kaubamärgiomaniku nõudel oleks kaubamärgi juures hoiatustähis. Kui publikatsioon on juba avaldatud, võib kaubamärgiomanik nõuda hoiatustähise kasutamist järgmises väljaandes.
Kas sellest võib välja lugeda, et koos hoiatustähisega võib logosid Vikipeediasse laadida? Mina ei loe välja, et see keelatud oleks. Ühesõnaga kui logo on Vikipeedias (ilma hoiatustähiseta) avaldatud, võib kaubamärgi omanik küsida hoiatustähist. Seega on ju logode kustutamine üle pingutatud. Kas on vaja küsida juriidilist abi, või keegi reaalselt oskab öelda kuidas peaks käituma? (PS: paluks mitte varasematele aruteludele linkida, kui seal nö absoluutset tõde selgunud pole) --Pelmeen10 (arutelu) 28. oktoober 2018, kell 20:34 (EET)
Tasub meeles pidada ka järgnevat Commons:Threshold of originality. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 28. oktoober 2018, kell 21:20 (EET)
Traditsiooniliselt on Vikipeedia seisukohalt esmatähtsaks peetud asjaolu, et suur(em) osa kaubamärke on ka autoriõiguse mõistes teosed ning kui neid pole just otseselt litsentsi alusel või seadusega vabaks antud, ei ole meil õigust neid Vikipeedias kohustuslike vabakasutuslitsentside all avaldada, võimaldades lugejatel kaubamärgipiltide edasist kasutamist. Just selles punktis on ka originaalsus oluline: kui kaubamärgi väljanägemine on triviaalne, saab väita, et see pole teos ja autoriõigus seda ei kaitse (ehkki see pole väga hea kriteerium, sest eri riikides tõlgendatakse originaalsusnõuet üpris erinevalt). Kaubamärkide kaitse kaubamärkidena on teine teema ning tavaliselt meil sellele eriti tähelepanu pööratud pole, sest autoriõiguslikud piirangud on laiemad ja üldjuhul ei peeta avaldamist teatmeteoses kaubamärgi kaitse sisuliseks rikkumiseks (kaubamärgid kaitstakse konkreetsete klasside piires, mis enamasti ei ole entsüklopeediad). Ma ei tea ühtki juhtumit, mil Eestis oleks keegi tulnud oma kaubamärgi juurde hoiatustähist nõudma - kuid vastu võib muidugi väita, et ei ole tuldud, sest autoriõiguse tõttu meil kaubamärke praktiliselt polegi. Inglise vikis on leitud, et kaubamärke saab näidata USA seadustes määratletud nn õigustatud kasutuse alusel (ehkki see ei kehti enamikus muust maailmast, kus inglise vikit loetakse), aga Euroopa autoriõiguses niisugust imelooma pole ja meie sellele toetuda ei saa. --Ehitaja (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 01:23 (EET)
(1) Autoriõiguse seadust kohaldatakse teostele:
1) mille autoriks on Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik;
2) mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigi territooriumil või mis on avaldamata, kuid asuvad Eesti Vabariigi territooriumil, sõltumata teoste looja kodakondsusest või alalisest elukohast;
3) mida tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule.
(2) Teostele, mis on esmakordselt avalikustatud välisriigis või mis on avalikustamata, kuid asuvad välisriigi territooriumil ja mille autoriks on isik, kelle alaline elukoht või asukoht on välisriigi territooriumil, ning millele ei laiene käesoleva paragrahvi 1. lõike punkt 3, kohaldatakse käesolevat seadust ainult juhul, kui see riik garanteerib samasuguse kaitse Eesti Vabariigi autorite teostele ja teostele, mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigis.
Tekkis küsimus, kas on selliseid riike, kes ei garanteeri Eesti autorite ja teoste kaitset? --Pelmeen10 (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 06:16 (EET)
Jah, seda ei tee ametlikult Myanmar, Laos, Kambodža, Paapua Uus-Ginea, Sierra Leone, Uganda, Mosambiik, Iraan, Iraak, Araabia Ühendemiraadid, Etioopia, Kuveit, Eritrea, Somaalimaa, Afganistan ja Turkmenistan. Mitteametlikult võib riike, millel Eesti autorite teoste kaitsest sooja ega külma pole, olla teisigi (selles on tihti süüdistatud näiteks Hiinat), aga ametlikult nad seda teevad. - Melilac (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 09:16 (EET)
Oih, Taiwan ja Sao Tome ja Principe jäid nimekirjast ennist välja. - Melilac (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 09:20 (EET)
Aga see kõik ei tähenda muidugi seda, et sealsete autorite õiguste kaitsmine vikipeedias poleks moraalses mõttes viisakas. - Melilac (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 09:22 (EET)