Drolerii (prantsuse keeles drôlerie, sõnast drôle 'naljakas', 'lõbus'[1]) on keskaja kunstile (eelkõige gootikale) iseloomulikud jämekoomilised või grotesksed inimeste, loomade ja fantaasiaolendite kujutised. Drolerii oli sage motiiv illumineeritud käsikirjade initsiaalidel ja servaillustratsioonidel, arhitektuuris võis seda leida veesülitite ja konsoolide skulptuurkaunistustes ja vahel on droleriina kujundatud kirikute kooritoolistiku misericordia'd[2].

Lehekülg Luttrelli psaltrist (BL Add MS 42130, u 1325–1335). All realistlik kujutis kündjast, paremal drolerii.

Drolerii on iseloomulik eriti põhja pool Alpe loodud kunstile. See sai alguse umbes 13. sajandi algul La Manche'i mõlemal kaldal. Sealt levis see Pariisi ning Pariisist koos gooti kunstiga juba kõikjale. Drolerii motiivistik hõlmas laia valikut igapäevaelu stseenidest, inimestest nagu talupojad, narrid, muusikud, kerjused, aga ka kleerikud ja rüütlid, inimeste kombel tegutsevate loomadeni ja kõige kummalisemate fantaasiaolenditeni. Kujutusviisi iseloomustas huumor, grotesk ja vahel satiir. Selle kunstinähtuse põhiline idee on mängulisus – droleriis sai kunstnik rakendada piirideta tegevusvabadust, mida võis kõrvutada keskaegse narri omaga[3].

Pildid muuda

Skulptuuris muuda

Raamatumaalis muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Drolerie. – Das grosse Kunstlexikon von P.W. Hartmann
  2. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
  3. H. W. Janson, A. F. Janson. History of Art: The Western Tradition. Prentice Hall Professional, 2004