Grotesk (ornament)

Valik renessanslikke groteskimotiive

Grotesk (itaalia keeles grottesca sõnast grotta 'koobas'), ka raffaelesk on arhitektuuris ja dekoratiivkunstis kasutatud fantaasiaküllane ornament, mis moodustub arabeskist ja sellesse põimunud erisugustest motiividest, nagu looma-, inim- ja taimekujud, maskid ja mütoloogilised olendid[1].

Ornamendimotiiv on pärit Vana-Rooma kunstist, see taaselustati renessansis. Nimetus viitab päritolule – 16. sajandi algul välja kaevatud Rooma majades, näiteks Nero Domus Aurea, nähti esmakordselt pärast antiikaega seda ehismotiivi. Kunstis hakkas groteskimotiivi esmakordselt kasutama Raffael, maalides seda Vatikani stanza'dele, seepärast nimetatakse ornamenti mõnikord ka raffaeleskiks. Ornament muutus 16. sajandi Itaalias suurmoeks ja levis sealt üle kogu Euroopa. Dekoorina kasutati seda 19. sajandini, eriti freskodes, kuid ka raamatukujunduses, mööblikunstis ja mujal. Grotesk kombineeris üksikuid figuraalseid elemente puhtdekoratiivse sihiga, hoolimata sellest, et kasutatud motiividel võib mõnes muus kontekstis olla tähendus, näiteks heraldiline[2].

Eesti kunsti jõudis renessanslik groteskornament umbes 1530. aastatel mitmesuguste mustriraamatute vahendusel.

PildidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri