Keskaja kunst

Keskaja kunst hõlmab kunsti, mis loodi Lääne-Euroopas, osati ka Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas keskaja jooksul, täpsemalt Rooma keisririigi lagunemisest Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 4. sajandil kuni renessansi alguseni Itaalias 14. sajandil.

Enam kui tuhandeaastane ajavahemik hõlmab hulka mitmesuguseid paikkondlikke stiile, samuti tervet Euroopat hõlmavaid stiiliperioode: varakristlik kunst, bütsantsi kunst, rahvasterännuaja kunst, eelromaani kunst, romaanika ja gootika[1]. Keskaja kunst kasvas välja Rooma kunstipärandist ja varakristliku kiriku ikonograafiast ning sulatas need rahvasterännuajal Põhja- ja Kesk-Euroopat asustanud rahvaste – "barbarite" – visuaalkultuuriga[2]. Terve keskaja jooksul oli kunstiloomingu väga oluliseks tellijaks, mõjutajaks ja ühtlustajaks kirik[3].

TaustRedigeeri

Keskaja esimestel sajanditel langes jõukus, stabiilsus ja rahvaarv, see kestis umbes aastani 800 ning seejärel algas üsna ühtlane ja üldine tõus kuni massilise tagasilöögini rahvaarvus katkuepideemia tõttu 1350. aasta paiku – see tappis vähemalt kolmandiku kogu Euroopa elanikkonnast. Paljudes piirkondades taastus endine rahvaarv alles 17. sajandil. Arvatakse, et 650. aastal oli rahvaarv oli Euroopas väikseim, umbes 18 miljonit, 1000. aastaks oli see kahekordistunud ja 1340. aastatel, vahetult enne Musta surma, oli see jõudnud üle 70 miljoni. 1450. aastal oli rahvaarv vaid 50 miljonit. Kuni umbes 11. sajandini tegeles enamik Euroopa rahvastikust põllumajandusega ja kõikjal oli suurel hulgal kasutamata maad. Soojema kliima periood keskajal soodustas põllumajandust kuni umbes 1315. aastani.

Keskaja algust iseloomustavad rahvaste liikumised ja sissetungid. Samuti lõikasid islami vallutused 6. ja 7. sajandil Põhja-Aafrika ära muust läänemaailmast ja võtsid järk-järgult üle Bütsantsi impeeriumi alad, alles keskaja lõpul taastas katoliiklik Euroopa oma võimu Pürenee poolsaarel.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri