Rahvasterännuaja kunst

Rahvasterännuaja kunst on umbes aastail 300–900 Suure rahvasterände perioodil Euroopas loodud kunst. See hõlmab germaani hõimude kunsti Mandri-Euroopas ja anglosaksi ning keldi kunstitraditsioonide sulandumist Briti saartel perioodi algupoolel.

Paar germaani kaarsõlgi 5. sajandist

Iseloomulik kõigis neis piirkondades on loomastiil esemete pinnadekooris ja mitmesuguste panustehnikate kasutamine (nn polükroomne stiil) metallitöös. Pärast kristluse vastuvõtmist arenes rahvasterännuaja kunst varakeskaja jooksul erinevateks piirkondlikeks kunstistiilideks, mis vahel koondatakse ühisnimetaja "eelromaani kunst" alla. Seejärel kujunes välja romaanika, esimene kogu Euroopat hõlmav kunstistiil.

Üldised joonedRedigeeri

Germaani hõimud asustasid varakeskajal uusi maid ja olid põhiliselt põllupidajad. Nende kunstis oli ühisjooneks monumentaalskulptuuri ja sajandeid püsivast materjalist arhitektuuri täielik puudumine, enamiku nende kunstipärandist moodustas vallasvara ja isiklikud esemed, nagu relvad, hobuseriistad, tööriistad ja ehted ning rõivakinnitused. Varakeskajast säilinud kunstiteosed on peaaegu kõik kaasaskantavad isiklikud ehte- või tarbeasjad, mis on leitud hauapanustena ajast enne kristluse vastuvõtmist, kui väljapaistvad isikud oli tavaks matta koos hulga isiklike esemetega. Arvata võib, et valdav enamik orgaanilistest materjalidest kunstiobjekte on tänaseks hävinud.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri