Aija Sakova
Aija Sakova (aastatel 2012–2016 Sakova-Merivee; sündinud 5. detsembril 1980 Tallinnas) on eesti kirjandusteadlane, germanist, kriitik ja kultuurivahendaja.
Haridus muuda
Aija Sakova on lõpetanud Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 1999. aastal. Aastatel 1999–2004 õppis ta Tartu Ülikoolis saksa filoloogiat, 2004–2007 samas germaani-romaani filoloogia teadusmagistrantuuris ning 2007–2013 kirjanduse ja kultuuriteaduste doktorantuuris.
2014. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli kunstide ja kultuuriteaduste instituudi juures saksakeelse monograafiaga "Ausgraben und Erinnern. Denkbilder des Erinnerns und der moralischen Zeugenschaft im Werk von Ene Mihkelson und Christa Wolf" (Väljakaevamine ja mäletamine. Mälutöö ja moraalse tunnistamise mõttepildid Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanides) filosoofiadoktori kraadi eesti kirjanduses (juhendajad Tiina Ann Kirss ja Eve Pormeister).
Aija Sakova on õppinud ka Konstanzi Ülikoolis (2002–2003), Viini Ülikoolis (2007–2008) ja Berliini Humboldti Ülikoolis (2010–2011).
Töökäik muuda
Aija Sakova töötas 2004–2005 Tartu Ülikooli ajalehe Universitas Tartuensis reporterina, 2005–2010 samas toimetajana. 2005. aastal töötas ta mõned kuud Tartu Saksa Kultuuri Instituudi kultuurijuhina.
Aastatel 2012–2016 töötas Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogu baltika ja vanaraamatute säilitamise osakonna juhataja, hiljem arendus- ja kommunikatsioonijuhina.
Aastatel 2017–2021 töötas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis vanemteaduri ja 2020–2021 ka kommunikatsioonijuhina.
Alates 2021. aastast töötab Tallinna Ülikoolis ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde juhina.
Alates 2003. aastast on Aija Sakova avaldanud kirjanduskriitikat ja arvamuslugusid ajalehtedes Sirp, Postimees ja Eesti Päevaleht.
2004. aastal oli ta Eesti esimese poetry slam 'i ürituse algataja ja korraldaja. Aastatel 2015 kuni 2016 korraldas ürituste sarja "Saksa kultuuri saadikud Eesti Esinduses".
Aija Sakova on Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Goethe Seltsi ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liige. Samuti kuulub ta sellistesse rahvusvahelistesse erialaorganisatsioonidesse nagu German Studies Association ja Christa Wolf Gesellschaft ning on üks Ene Mihkelsoni Seltsi asutajatest.
Alates 2015. aastast kuulub Aija Sakova Eesti Rahvusraamatukogu teadusnõukogusse.
Teadustöö muuda
Aija Sakova peamisteks uurimisteemadeks on Ene Mihkelsoni, Christa Wolfi ja Ingeborg Bachmanni looming, teise maailmasõja ja selle mõjude mäletamine ilukirjanduses ning kirjanduse ja filosoofia suhted. Ta tegelenud ka eestivene kirjanduse avamisega, samuti Eesti naiste ühiskondliku ja poliitilise rolliga 20. sajandi alguse Eestis. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis töötades ilmusid käsitlused Ivar Ivaski arhiivist[1][2] ja tema kirjavahetusest Boris Pasternakiga[3] ning Ilmar Laabani kultuuriloolistest kirjavahetusest Paul Celani ja Nelly Sachsiga[4].
2016. aastal ilmus tema monograafia "Ausgraben und Erinnern. Denkbilder des Erinnerns und der moralischen Zeugenschaft im Werk von Christa Wolf und Ene Mihkelson" Saksamaa teaduskirjastuses Vandenhoeck & Ruprecht.[5] 2017. aastal ilmus kirjastuses EKSA kriitikakogumik "Valu, mälu, kirjandus. Kirjanduskriitikat ja vestlusi aastatest 2004–2017".[6]
Raamatud muuda
Luule muuda
- 2020 "Isa suudlus"
Proosa muuda
- 2019 "Elamise julgus. Kirjad Käbile"
Kriitika ja kirjandusteadus muuda
- 2020 "Mäletamise poeetika. Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanid lähivaates"
- 2017 "Valu, mälu, kirjandus. Kirjanduskriitikat ja vestlusi aastatest 2004–2017"
Isiklikku muuda
Aija Sakova on eesti keraamiku Kersti Karu ja vene maalikunstniku Valeriy Sakovi tütar.
Viited muuda
- ↑ Sakova, Aija (11. detsember 2018). "Reading Estonian Literature through a German Lens: How Ivar Ivask Became a World-renowned Literary Scholar / Lugedes eesti kirjandust läbi saksa kirjanduse prisma ehk kuidas Ivask Ivaskist sai tuntud kirjandusteadlane". Methis. Studia humaniora Estonica (inglise). 17 (21/22). DOI:10.7592/methis.v17i21/22.14591. ISSN 2228-4745.
- ↑ Sakova, Aija; Laak, Marin. "Situating Oneself Within the Estonian Language and World Literature: Ivar Ivask's Relational Ways of Self-Understanding". Folklore: Electronic Journal of Folklore. 79: 71–90. DOI:10.7592/fejf2020.79.sakova_laak. ISSN 1406-0957.
- ↑ Sakova, Aija (4. jaanuar 2021). "Письма Ивара Иваска Б. Л. Пастернаку [Letters of Ivar Ivask to Boris Pasternak]". Slavica Revalensia (vene). 7 (0): 204–232. DOI:10.22601/SR.2020.07.06. ISSN 2504-7531.
- ↑ Kirss, Tiina Ann; Sakova, Aija (15. juuni 2022). "Ilmar Laabani (luule)dialoog Paul Celani ja Nelly Sachsiga / Ilmar Laaban's (poetic) dialogue with Paul Celan and Nelly Sachs". Methis. Studia humaniora Estonica (inglise). 23 (29). DOI:10.7592/methis.v23i29.19031. ISSN 2228-4745.
- ↑ "Ausgraben und Erinnern | Vandenhoeck & Ruprecht".
- ↑ "Ilmus mahukas kirjanduskriitika kogumik". Postimees. 30.08.2017. Vaadatud 30.11.2017.
Välislingid muuda
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Aija Sakova |
- Aija Sakova. "Keel kui lävepakk, keeleõpe kui tundlikkus teise suhtes" kultuur.err.ee, 4. aprill 2019