Nelly Sachs
Leonie Nelly Sachs (10. detsember 1891 Berliin – 12. mai 1970 Stockholm) oli saksa luuletaja ja dramaturg, kes 1966. aastal koos Šmuel Josef Agnoniga pälvis Nobeli auhinna. Tema kuulsaim näidend on "Eeli".
Nelly Sachs | |
---|---|
Sünniaeg | 10. detsember 1891 |
Surmaaeg | 12. mai 1970 (78-aastaselt) |
Matmispaik | Norra begravningsplatseni juudi kalmistu |
Amet | luuletaja, näitekirjanik, tõlkija |
Autasud | Nobeli kirjandusauhind, Saksa Kirjastajate ja Raamatukaupmeeste Ühingu rahuauhind |
Autogramm | |
Sachs sündis rikkas juudi peres. Pärast tantsu, muusika ja kirjanduse eraõpinguid hakkas ta 17-aastaselt luulet kirjutama. Aastal 1921 avaldati tema esimene keskaegsete legendide ja saagade kogumik. See kirjeldab autori imetlust kristluse müstiliste elementide üle.
Hitleri võimuletulekuga oli ta sunnitud tagasi tõmbuma ja 1940. aastal põgenes Rootsi. Ta oli Selma Lagerlöfi ja saksa poeedi Hilde Domini sõber.
Aastal 1961 asutas ta omanimelise kirjandusauhinna, mida antakse välja iga kahe aasta tagant Dortmundis.
Aastal 1966 sai ta koos Šmuel Josef Agnoniga Nobeli kirjandusauhinna. Ta on öelnud, et kui Agnon esindas Iisraeli, siis tema esindas juutide tragöödiat.
Sachs on maetud Stockholmi Põhjakalmistule.
Eesti keeles
muuda- "Eeli: müsteerium Iisraeli kannatustest" (näidend). Saksa keelest tõlkinud Jaan Kaplinski. Tallinn: Perioodika, 1971 (Loomingu Raamatukogu, 52/1971)
- "Tähestiku laip tõuseb hauast" (luule). Tõlkinud Rein Raud. Tallinn: Salv, 2019
Tsitaadid Vikitsitaatides: Nelly Sachs |