Ava peamenüü
Eve Pormeister Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu katusel, 6.09.2019.

Eve Pormeister (aastani 1987 Vahtrik; sündinud 19. aprillil 1956 Raplas) on Eesti germanist, kirjandusuurija ja kultuurivahendaja.[1]

HaridusRedigeeri

Eve Pormeister lõpetas Lydia Koidula nim. Pärnu II Keskkooli 1974. aastal. 1980. aastal omandas ta uurimusega Gertrud Leuteneggeri proosast ja kirjanduskäsitusest ("Erzählende Prosa und Literaturauffassung von Gertrud Leutenegger") Leipzigi Ülikoolis diplomigermanisti kraadi. 1992. aastal sai ta Tartu Ülikoolis väitekirjaga "Põhilised arengusuunad 1970. ja 1980. aastate Šveitsi kirjanduses" ("Grundlegende Entwicklungstendenzen in der Schweizer Literatur der 70er und 80er Jahre des 20. Jahrhunderts") filosoofiamagistri kraadi saksakeelses kirjanduses. 2003. aastal kaitses ta sealsamas Claus Sommerhage juhendamise all väitekirja "Naiselikkuse pildid saksakeelses Šveitsi naiskirjanduses" ("Bilder des Weiblichen in der deutschsprachigen Schweizer Frauenliteratur") ja sai filosoofiadoktori kraadi.

TöökäikRedigeeri

Eve Pormeister töötas Tartu Ülikoolis aastatel 1980–1992 saksa filoloogia kateedri õpetajana, 1992–2004 germaani-romaani filoloogia osakonna saksa keele ja kirjanduse õppetooli lektorina ning 2004–2014 uuema saksakeelse kirjanduse dotsendina. Ta on õpetanud praktilist saksa keelt, foneetikat, uuemat saksakeelset kirjandust jm ning koostanud kõrg- ja üldhariduskooli õppevahendeid.

Eve Pormeister on olnud perioodiliselt ilmuva teaduskogumiku "Humaniora: Germanistica" rahvusvahelise toimetuskolleegiumi liige.

Ta on täiendanud end aastatel 1991–2001 mitu korda eri organisatsioonide stipendiaadina Saksamaal, 1994 ja 2002 Šveitsis.

Eve Pormeister on ühingu "Gesellschaft für die Erforschung der Deutschschweizer Literatur" (Basel/Šveits) liige. Ta on kuulunud Eesti Goethe Seltsi ja Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni (EVKA). Aastatel 1994–2000 juhatas ta Eesti-Šveitsi Kultuuriseltsi.

TeadustööRedigeeri

Eve Pormeistri uurimisvaldkonnaks on saksakeelne kirjandus (Šveits, Saksamaa, Austria), uurimisteemadeks kunstniku ja modelli / kirjaniku ja muusa vahekord loomingulises protsessis, naiste ajalooline ja kultuuriline roll, mäletamine ja unustamine, lõplikkuse kirjanduslikud antropoloogiad.

Ta on avaldanud teadustrükiseid, tõlkeid jm; koostanud ja toimetanud kogumikke, organiseerinud rahvusevahelisi kirjanduskonverentse ja muid üritusi.

Tema saksakeelne raamat "Piirilkõndijad. Gertrud Leutenegger ja kirjutav nunn Silja Walter Šveitsist" ("Grenzgängerinnen. Gertrud Leutenegger und die schreibende Nonne Silja Walter aus der Schweiz") ilmus 2010. aastal Berliniis.[2]

TeoseidRedigeeri

  • Zum Stellenwert der mythischen Symbolik in Gertreud Leuteneggers Romanen Vorabend und Ninive. // TRÜ Toim 626 (1982)
  • Deutsche Kulturgeschichte im 17. Jahrhundert Tartu, 1985
  • Zur Schweizer Gegenwartsliteratur. Tartu, 1988
  • Die schreibende Nonne auf der Suche nach dem neuen Menschen. Silja Walters Chronikspiel 'Die Jahrhundert-Treppe'. // Z. für Germanistik (1993) 3
  • Pro und contra Kant. E. Y. Meyers Auseinandersetzung mit Immanuel Kant. // Triangulum. Tartu, 1995
  • Kirjandus ja kultuurilugu kuuluvad keeleõpetuse juurde. // Akadeemia (1999) 7
  • Zur Genese und zum Begriff der "Frauenliteratur" // Triangulum (Riga, 2001)
  • Ganz und gar im Fraulichen wurzelnd. // Cult. Studies Series 3 (2003)
  • Välditamatu poeet ja kõhklev looja. Ingeborg Bachmann (25.06.1926–26.09.1973). // Akadeemia (2006) 1.

ViitedRedigeeri

  1. Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. Eve Pormeister (2010). Grenzgängerinnen. Gertrud Leutenegger und die schreibende Nonne Silja Walter aus der Schweiz. Berlin: Saxa Verlag. 

KirjandusRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.