Ingeborg Bachmann

Ingeborg Bachmann (25. juuni 1926 Klagenfurt17. oktoober 1973 Rooma) oli Austria luuletaja, prosaist ja filosoof. Tema järgi on saanud nime üks tuntumaid saksakeelse kirjanduse auhindu, 1977. aastast väljaantav Ingeborg Bachmanni auhind.

Bachmanni portree grafitina Robert Musili Muuseumi seinal Klagenfurtis, autor Jef Aérosol

Eesti keeles on ilmunud Bachmanni jutukogu "Kolm teed järve äärde" (Perioodika, 1988, Loomingu Raamatukogu) ja romaan "Malina" (Eesti Raamat, 1992); mõlemad on tõlkinud Helgi Loik.

TeosedRedigeeri

LuulekogudRedigeeri

  • 1953 "Die gestundete Zeit"
  • 1956 "Anrufung des Grossen Bären"
  • 2000 "Ich weiß keine bessere Welt: Unveröffentlichte Gedichte"
  • 2006 "Darkness Spoken: The Collected Poems of Ingeborg Bachmann"

KuuldemängudRedigeeri

  • 1952 "Ein Geschäft mit Träumen"
  • 1955 "Die Zikaden"
  • 1959 "Der gute Gott von Manhattan" (Hörspielpreis der Kriegsblinden ('sõjas pimedaks jäänute kuuldemänguauhind') 1959)

LibretodRedigeeri

  • 1960 "Der Prinz von Homburg"
  • 1965 "Der junge Lord"

JutukogudRedigeeri

  • 1961 "Das dreißigste Jahr"
  • 1972 "Simultan" ("Kolm teed järve äärde")

RomaanRedigeeri

  • 1971 "Malina"

Lõpetamata romaanidRedigeeri

  • 1955 "Todesarten"

Esseed ja kõnedRedigeeri

  • 1959 "Die Wahrheit ist dem Menschen zumutbar"
  • 1595 "Frankfurter Vorlesungen"

KirjavahetusRedigeeri

  • "Ingeborg Bachmann-Paul Celan: Correspondence" (Ingeborg Bachmann ja Paul Celan, avaldatud 2010)
  • "Letters to Felician" (kirjad kujuteldavale adressaadile, kirjutatud 1945, avaldatud postuumselt)

VälislingidRedigeeri