Enno Siirde: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RbX (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Enno-Ülo Siirde''' (9. jaanuar 1919 Tallinn5. jaanuar 2004 Tallinn) oli eesti keemik. ==Haridus== Lõpetas Jakob Westholmi Gümn...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 7. veebruar 2018, kell 11:21

Enno-Ülo Siirde (9. jaanuar 1919 Tallinn5. jaanuar 2004 Tallinn) oli eesti keemik.

Haridus

Lõpetas Tallinna 22. Algkooli 1932, Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumi 1937, Sõjakooli aspirantide kursused 1938, TTÜ keemia-mäeteaduskonna keemiaosakonna 1944; Leningradi Tehnoloogiainstituudi doktorant 1954-1956. Täiendas end Eesti Tööstusprojektis 1972-1973. [1], [2]

Teaduskraad ja kutse

Tehnikakandidaat 1946 (TPI, kinnitus 1949, “Rektifikatsiooni astme sõltuvus kolonni konstruktsioonist ja töö režiimist”); dotsent 1949; tehnikadoktor 1957 (Leningradi Tehnoloogiainstituut, kinnitus 1958, “Исследование процесса дистилляции с водяным паром”); professor 1960. [2], [1]

Teenistus

Hoiu- ja laenukassa arveametnik 1938-1939; Riiklik Katsekoda 1940 (üliõpilasena); Kohtla-Järve Põlevkivitööstuse laboratooriumi keemik 1944. NSV Liidu Põlevkivi ja Keemiatööstuse Ministeeriumi Teadusliku Uurimise Instituudi teadur 1945. Tallinna Tehnikaülikool|TTÜs]]: anorgaanilise ja analüütilise keemia laboratooriumi ajutine abijõud; füüsikalise keemia laboratooriumi ajutine abijõud, nooremassistent 1943-1944; keemilise tehnoloogia kateedri assistent 1944-1947]], vanemõpetaja 1946-1947 kevadsemester, dotsent 1947-1958, professor 1958-1967, kateedrijuhataja 1956-1967; keemiatööstuse protsesside ja aparaatide kateedri professor 1967-1986, kateedrijuhataja 1967-1986, konsultantprofessor 1986-1992; keemiateaduskonna dekaan 1952-1954, 1956-1960; keemiatehnika instituudi keskkonnakaitse ja keemiatehnoloogia õppetooli emeriitprofessor 1992-2004. [1]

Teadustöö põhisuunad

Massi- ja soojusvahetus; osooni kasutamine veepuhastustehnoloogias, Avaldas üle 220 publikatsiooni, 22 autoritunnistust. Tema juhendamisel on kaitstud 4 doktori- ja 26 kandidaadiväitekirja. Alustas 1959 Ülemiste järve vee osoneerimise alast uurimistööd. Tema juhendamisel kaitsti selles valdkonnas 3 kandidaadi-, 2 magistri- ja 1 doktoriväitekiri. Uurimistöö tulemusena võeti osoon kasutusele Tallinna Veepuhastusjaamas 1997. [1], [3]

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus

NSV Liidu TA keemilise tehnoloogia teoreetiliste aluste nõukogu ja Leningradi Tehnoloogia Instituudi doktorikraadi kaitsmise nõukogu liige; Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi nõukogu ja teaduskraadi kaitsmise nõukogu liige; Eesti NSV Teadsute Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liige 1972-1974. Eesti Keemia Seltsi liige 1947-2004; keskkonnakaitse komisjoni esimees 1970. TPI toimetiste keemia ja keemiatehnoloogia sarja toimetaja; Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogunõukogu esimees 1962-1992.EÜS Põhjala liige 1939, vil; Tallinna Teadlaste Maja liige. [1]

Tunnustused

Nõukogude Eesti preemia 1950 (koos Edvard Luhakoodri ja Agu Kullissoniga "Põlevkivi uttevee defenoteerimine"); Eesti NSV teeneline teadlane 1983; Paul Kogermani mälestusmedal 1985; Eesti NSV Ministrite Nõukogu preemia 1987. TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi auditoorium (U04-114) kannab aastast 2005 Enno Siirde nime. [1]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 393-394
  2. 2,0 2,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 4. [Tallin], [2013], lk. 222-223
  3. Siirde, E. Sain keemiainseneriks : (mälestused). Tallinn, 2003, 122, [24]

Välislingid