Erakorraline ja täievoliline suursaadik (NSV Liit ja Venemaa)

Erakorraline ja täievoliline suursaadik (vene keeles Чрезвычайный и полномочный посол) on kõrgeim diplomaatiline teenistusaste Venemaa Föderatsioonis (varem oli sama teenistusaste ka selle eelkäijas Nõukogude Liidus), erakorraline ja täievoliline suursaadik.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusastme vormirõivais (2006)

Tuntumaid Nõukogude diplomaate Anatoli Dobrõnin (1967), suursaadik Ameerika Ühendriikides (1962–1986)

Vladimir Dekanozov, ainus erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusastme saanud diplomaat, kes hiljem hukati (1953)

Nõukogude Liit

Erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusaste seati sisse NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 28. maist 1943. See teenistusaste anti 14. juunil 1943 korraga 15 diplomaadile, sealhulgas välisminister Vjatšeslav Molotovile.

Teenekamaid erakorralisi ja täievolilisi suursaadikuid Nõukogude Liidus oli Anatoli Dobrõnin, NSV Liidu suursaadik Ameerika Ühendriikides (1962–1986). Ainsa eestlasena oli kõrgeima teenistusastme saanud Vaino Väljas (märtsis 1980; oli aastatel 1980–1988 suursaadikuks Ladina-Ameerika maades).

Erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusastme saanud diplomaate Nõukogude Liidus

• 1943 – Andrei Võšinski, välisministri esimene asetäitja
• 1943 – Vladimir Dekanozov, oli kuni 1941 suursaadik Saksamaal.
• 1943 – Maksim Litvinov, suursaadik Ameerika Ühendriikides
• 1943 – Ivan Maiski, suursaadik Suurbritannias
• 1943 – Jakov Malik, suursaadik Jaapanis
• 1943 – Aleksandra Kollontai, suursaadik Rootsis
• 1989 – Igor Ivanov, välisministeeriumi üldsekretariaadi ülem
• 1990 – Tšõngõz Ajtmatov, suursaadik Luksemburgis
• 1990 – Andrei Kozõrev, Vene NFSV välisminister
• 1990 – Vitali Tšurkin, välisministeeriumi valitsusülem
• 1991 – Aleksandr Bovin, suursaadik Iisraelis
• 1991 – Aleksandr Trofimov, suursaadik Malis, hiljem Eestis

Venemaa Föderatsioon

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist (jõustus 26. detsembril 1991) said NSV Liidu suursaatkondadest Venemaa Föderatsiooni suursaatkonnad ja peaaegu kõikidest NSV Liidu suursaadikutest said Venemaa suursaadikud. Siiski, mõni kuu hiljem paljud suursaadikud vahetati välja.

Kolm erakorralist ja täievolilist suursaadikut (vasakult): Igor Ivanov, Jevgeni Primakov ja Sergei Lavrov

Nõukogude Liidus saadud erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusaste jäi Venemaa Föderatsioonis kehtima. Esimesena sai Venemaa Föderatsioonis erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusastme Ivan Silajev (4. jaanuaril 1992), kes oli Venemaa erakorraline ja täievoliline suursaadik Euroopa Liidu juures.

Venemaa Föderatsioonis antakse erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusastet Venemaa välisministrile, ministri esimesele asetäitjale, välisministeeriumi peadirektorile, välisministeeriumi osakondade direktoritele, Venemaa suursaadikutele (välisriikides) ja Venemaa alalistele esindajatele rahvusvahelistes organisatsioonides.

Erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusastme saanud diplomaate Venemaal

• 1992 – Sergei Lavrov, välisministeeriumi osakonna direktor
• 1995 – Grigori Karassin, välisministeeriumi osakonna direktor
• 1996 – Jevgeni Primakov, välisminister
• 2000 – Juri Merzljakov, suursaadik Kasahstanis, hiljem Eestis
• 2003 – Viktor Tšernomõrdin, suursaadik Ukrainas
• 2004 – Aleksandr Udaltsov, välisministeeriumi osakonna direktor
• 2009 – Dmitri Rogozin, alaline esindaja NATO-s
• 2011 – Andrei Karlov, välisministeeriumi osakonna direktor. Ta oli hiljem suursaadikuks Türgis. Hukkus 2016. aastal atentaadi tagajärjel Ankaras. Sai postuumselt Venemaa kangelase aunimetuse.
• 2014 – Vladimir Jakunin, riigiettevõtte Venemaa Raudteed president (2005–2015). Vahetult diplomaadina on ta töötanud vaid aastatel 1985–1991 (NSV Liidu täievolilises esinduses ÜRO juures teise, seejärel esimese sekretärina).
• 2019 – Igor Gromõko, suursaadik Malis
• 2020 – Aleksandr Petrov, suursaadik Eestis (2015–2021)

Vaata ka

• Erakorraline ja täievoliline suursaadik
• Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia)