Elvi Pirk
Elvi Pirk (sünninimi Elvi Ormus-Akman; 28. september 1921 Nõmme – 22. juuli 2005 Tallinn) oli eesti vabadusvõitleja ja gaidiliikumise tegelane.
Elvi Pirk õppis Hiiu algkoolis ja Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasiumis. Aastatel 1940–1941 töötas ta Nõmmel linna arveametnikuna, 1942 lasteaiakasvatajana Nõmmel ja Juurus.[1]
Ta õppis aastatel 1943–1944 majandusteadust Tartu Ülikoolis ja seejärel lühikest aega Berliini ülikoolis.
23. septembril 1944. aastal osales ta koos taganevate Pitka-meestega Keila lahingus ning evakueeris seejärel rongi haavatutega Haapsallu. Sõja lõpus põgenes Elvi Pirk Saksamaa ja Taani kaudu Rootsi. Aastal 1946 tuli ta luurajana mootorpaadiga üle Läänemere Hiiumaale Haukka-grupile sideseansside koode tooma ning võeti tagasiteel Rootsi kinni. Seejärel viibis ta kuni 1955. aastani Vorkuta vangilaagris, kus töötas sapöörina.[1]
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli Elvi Pirk üks gaidiliikumise taaselustajaid. Ta oli Endiste Poliitvangide Seltsi Nõmme osakonna asutajaid ja juhte ning Nõmme Heakorra Seltsi aktiivne liige. E. Pirk oli Pääsküla küüditatute mälestusmärgi rajamise initsiaator (1991) ning tema ettepanekul hakati 2. veebruaril korraldama Tartu rahu mälestusteenistust EELK Nõmme Rahukirikus.
Tunnustus muuda
- 1997 – Kotkaristi IV klassi teenetemärk[2]
- Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist
- Keila lahingu mälestusrist.
- Vabadusvõitleja mälestusmedal
- 1996 – Nõmme medal
- 2000 – Suure Nikolai autasu
- 2003 – Nõmme aastate tegija
Isiklikku muuda
Varmo Pirk oli Elvi Pirgi abikaasa.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 [Nõmme Sõnumid, lk 4]
- ↑ Teenetemärkide kavalerid
Välislingid muuda
- Endiste Poliitvangide Nõmme Grupp mälestas Elvi Pirki
- “Kevade” ilmus täna 90 aastat tagasi. Õhtuleht, 5. november 2002