Elmar Elisto
Elmar Elisto (26. oktoober 1901 Einmani vald, Järvamaa – 12. jaanuar 1987 Tallinn) oli eesti keelemees ja toimetaja. Elisto arvas, et keelekorraldajad alahindasid seda jõudu, mis peitub rahva keeles, ja ülehindasid enda õigusi keele muutmisel.
Ta pidas väga oluliseks võõrnimede eestipäraseks muutmist, eriti käis see pere-, koha-, taimesortide ja loomanimede kohta. Samuti osales ta eesti nimede vene keelde transkribeerimisel. Elmar Elisto oli hinnatud keeletoimetaja.[1]
Elukäik muuda
Elmar Elisto sündis Priidik Willem Trinkmanni (1873–1927) ja tema abikaasa Julie Wilhelmine Trinkmanni (1881–1976, sünd. Treyer) esimese lapsena. Tal olid kaksikõed Salme Trinkmann (1907–1922) ja Linda Trinkmann (1907–?). Elmari isa töötas Aaveres kooliõpetajana. Elmar Elisto oli abielus Hilda Elistoga (?–1989, sünd. Sild), neil oli üks laps.[2] Elmar Elisto on maetud Tallinna Pärnamäe kalmistule.[1]
Haridus muuda
Elmar Elisto alustas oma kooliteed Lääne-Virumaal Vao algkoolis. Edasi õppis ta Väike-Maarja kihelkonnakoolis ja Tallinna Nikolai Gümnaasiumis. Peale seda tegi ta paariaastase pausi ning siis jätkas õpinguid Rakvere Poeglaste Reaalgümnaasiumis, mille lõpetas 1924. Aastail 1924–1931 õppis Elisto Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat.[3] Akadeemiliselt kuulus ta Üliõpilaste Seltsi Raimla (phil, 1925 II) ridadesse.[4]
Töö muuda
Elmar Elisto karjäär sai alguse ülikooliõpingute ajal. 1927–1940 töötas Elisto Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse sekretärina. Seal võttis ta osa keeleküsimuste arutamisest ja lahenduste leidmisest, tänu sellele sai Elmar Elisto hea keelealase kogemuse. Lisaks sellele oli Elisto 1931–1936 ka ajakirja Eesti Keel toimetuse sekretär ning aastatel 1936–1940 "Eesti rahvaleksikoni" teaduslik sekretär. Töötades teadusliku sekretärina täitis ta paljusid ülesandeid, olles nii koostaja, peatoimetaja kui ka korrektor. Aastate jooksul ilmus tema käe all 8 vihikut leksikoni. 1940–1941 oli Elmar Elisto keeletoimetaja Eesti NSV Töö Rahvakomissariaadis. 1941–1944 töötas ta Eesti Kirjastuse Tartu osakonnas peamiselt keeleõpikute korrektorina.
Oktoobrist 1944 sai temast kahe riikliku kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst ning Pedagoogiline Kirjandus keeleline toimetaja Tallinnas ja 1945. aasta jaanuarist korrektuuriosakonna juhataja.[3] Peale viie kirjastuse ühendamist 1949. aastal Eesti Riiklikuks Kirjastuseks viidi Elisto 1950. aastal üle ilukirjanduse toimetuse vanemtoimetaja kohale, kus tema ülesandeks oli toimetada eesti kirjandusklassika väljaandeid. Ta toimetas Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare, August Kitzbergi, Carl Robert Jakobsoni, Jakob Liivi ja teiste valitud teoseid.[1] Kohusetundlikule ja täpsele Elistole usaldati ka paljude monograafiate, artiklite kogumike ning Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja Lydia Koidula teaduslike personaalbibliograafiate toimetamine. Elmar Elisto valiti korduvalt Emakeele Seltsi juhtorganitesse, 1970–1971 oli ühtlasi seltsi abiesimees. 1980. aastal valiti ta seltsi auliikmeks.
Kui 1965. aastal läks keeleteaduse väljaandmine üle kirjastusele Valgus, siis erandina võis Eesti Raamat (1964. a-ni Eesti Riiklik Kirjastus) välja anda Emakeele Seltsi aastaraamatut, et Elmar Elisto saaks jätkata selle toimetamist. Elisto oli lisaks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonnas (a-st 1938), Riikliku Kirjastuskeskuse keeletoimkonnas (1941), kirjastustevahelises keelekomisjonis (alates 1947), kuulus Emakeele Seltsi keeletoimkonda (1969–1975) ja vabariiklikku õigekeelsuskomisjoni (1960–1978). Samal ajal, 1960.–1970. aastatel, juhtis ta kirjastuste keeletoimkonda ja andis välja selle infolehte-seinalehte Keelekaja.[3]
Kirjutised muuda
Artiklid muuda
- Elisto, Elmar. Miks olla organiseeritud karsklane? Üliõpilasleht, nr 11. Tartu, 1925, lk 234–236.
- Elisto, Elmar. Isikunimede parandamise küsimus. Eesti Keel, nr 6. Tartu, 1934, lk 182–186.
- Elisto, Elmar. Võõrapäraste eesnimede eestipärase kirjutusviisi küsimus. Eesti Keel, nr 4. Tartu, 1936, lk 117–121.
- Elisto, Elmar. Uusi eesnimesid. Eesti Keel, nr 4. Tartu, 1937, lk 127–129.
Raamatud muuda
- Elisto, Elmar; Mägiste, Julius. Eesti nimi. Valik uusi perekonnanimesid. Akadeemiline Emakeele Seltsi Kirjastus. Tartu, 1935
- Mägiste, Julius; Elisto, Elmar. Eesti nime küsimus. Nimede Eestistamise Kesktoimkond. Akadeemilise Emakeele Seltsi Kirjastus. Tallinn, 1935
- Elisto, Elmar. Nimede eestistamisest Eestis. Tartu, 1938
- Elisto, Elmar. Keelelisi küsimusi I. Pedagoogiline Kirjandus. Tallinn, 1948
- Elisto, Elmar. Õigest keelest, tervest meelest. Keelelisi küsimusi II. Eesti Raamat. Tallinn, 1976
Toimetajana muuda
- Eesti Rahvaleksikon. Peatoimetaja Jaan Roos. Noor-Eesti Kirjastus. Tartu, 1936–1940
- Väike õigekeelsus-sõnaraamat, 8 trk. Teaduslik Kirjandus. Koostaja Elmar Muuk. Tartu, 1945
- Kalevipoeg. Tekstikriitiline väljaanne ühes kommentaaride ja muude lisadega. Koostaja August Annist. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, 1961
- Eesti kirjanduse ajalugu, I-III. Peatoimetaja Endel Sõgel. Eesti Raamat. Tallinn, 1965–1969
- Lydia Koidula bibliograafia: 1861–1966. Koostaja Herbert Laidvee. Eesti Raamat. Tallinn, 1971
- Fr. R. Kreutzwaldi bibliograafia: 1833–1969. Koostaja Herbert Laidvee. Eesti Raamat. Tallinn, 1978
- Emakeele Seltsi aastaraamat
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Emakeele Seltsi aastaraamat, nr 47. Tallinn. 2001/2002 https://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=26&filter_hauaplats_hauaplats=134125 Kasutatud 07.11.2017
- ↑ Vutt, R. 2016. Hilda Elisto. Geni https://www.geni.com/people/Hilda-Elisto/6000000011334446640 Kasutatud 28.11.2017
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Toomla, J. (2001). Elmar Elisto - 100. Emakeele Seltsi aastaraamat, nr 47, 197–198 http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_47_pdf/Ringvaade.pdf Kasutatud 29.10.2017
- ↑ Üliõpilaste Selts Raimla. Liikmeskond. Vilistlaste nimekiri. Tartu https://web.archive.org/web/20160409174300/http://www.raimla.ee/index.php/liikmedmeny/vilnimekirimeny Kasutatud 28.11.2017