Eggenfeldeni Pühade Nikolause ja Stephanuse kirik

Eggenfeldeni Pühade Nikolause ja Stephanuse kirik on katoliku kirik Saksamaal Baieri liidumaal Eggenfeldenis, Eggenfeldeni linnakirik. Pühakoda on üks suuremaid gooti kirikuid Alam-Baieris[1].

Eggenfeldeni kirik vaatega lõunast
Kiriku põhiplaan
Kiriku ristlõige põhja-lõuna suunal ja profileeringute näited

Ajaloost muuda

Eggenfeldeni kirikukihelkond tekkis ajavahemikus 12. sajandi keskpaigast 13. sajandini. Esimene preester nimega "hainric" pühitseti 1254 aastal ja praegusele kirikule eelnes romaani ehitis samas kohas.

Kirik ehitati 15. sajandil hilisgooti astmeskirikuna ühe ehitusperioodi jooksul tervikuna valmis. Ehitustööd algasid 1400. aastatel, ehitusmeistrina on nimetatud Stephan Krumenauer. Umbes 1435. aastal muudeti esialgne planeeritud kolmelöövilisus ehitusplaanis viieks lööviks: juba valmis ehitatud kontraforsside vahele ehitati külgkabelid, kasutades kontraforsse nende seinteks, ja nii moodustunud kabelilöövid lisasid põhiplaani neljanda ja viienda löövi. Külgkabeleid kasutasid linna tsunftid, kel igaühel oli oma kabel. 1444. aastal toimus kiriku esimene pühitsemine[2]. Pühakoja rikkaliku roidestikuga hilisgooti võrkvõlvi ehitati kooriruumis 1465. aastani ja pikihoones 1488. aastani, torni ehitustööd kestsid aastani 1489[3]. Torni all on kiriku peasissepääs ja eeskoda. 77 meetri kõrgune torn valmis 1519. aastal ja selles tegutses 1879. aastani linna tuleohutuse valvur.

Kirjeldus muuda

Kiriku peamine ehitusmaterjal on tellis. Siseruumis toetavad võrkvõlvlage kapiteelideta ümarpiilarid, mille pinnast tõusevad eri kõrgustel profileeritud vööndkaared ja võlviroided. Kiriku rikkalik sisustus pärineb aastaist, mil piirkonda valitsesid Bayern-Landshuti rikkad hertsogid ja majandus ning käsitöö olid väga heal järjel. Kunstiväärtuslikemad puuskulptuurid kirikus on kooriruumi lõunaseina ääres asuv Kristus koos kaheteistkümne apostliga umbes 1480. aastast ning lõunapoolse külgaltari "Maarja kroonimine"[4]. Hiljem on kiriku sisustust veidi ümber kujundatud, 19. sajandi teisel poolel 'õigema' gootika vaimus; ka peaaltar on uusgooti stiilis, ehkki selles on ka vana altari gooti elemente. 1928. aastal puhastati kooriruumis algsed 15. sajandi seinamaalingud hilisemast baroksest ülemaalingust.

Pildid muuda

Viited muuda