Vööndkaar

Vööndkaar on kaar, mis toetab võlvistikku ja jaotab selle võlvikuteks.

Vööndkaarte (roheline) asukoht kiriku põhiplaanil. Sageli jämedamana markeeritud vööndkaared eraldavad üksikuid võlvikuid (punane)

Romaani silindervõlvi vööndkaared

Kuueosalise võlvi vööndkaared on kummalgi pool võlviku otstes ja nende lagipunkt on võlvi lagipunktist madalam

Tavalisem vööndkaare vorm on ristvööndkaar, mis nii silinder- kui ka ristvõlvides alati kulgeb löövi suunaga risti, kuid ühtlase ruumikõrgusega kodakirikutes esineb ka pikivööndkaar, mis kulgeb paralleelselt löövi suunaga.

Enamasti olid vööndkaared laotud kiilkividest, suurematest kui võlvikivid, ning need toetusid enamasti eendtugedele seinas, näiteks seinapiilaritele või poolsammastele. Silindervõlvi puhul toetas ja jaotas ta võlvi ning ühtlasi liigendas rütmiliselt lagedat võlvipinda. Esimesed katsed silindervõlviga lööve katta jäid 10. sajandisse ja kui kesklöövi hakati ristvõlviga katma, säilis tava kujundada jämedad vööndkaared ruumi liigendava elemendina. Gooti arhitektuuris oli olemas nii toetav kui liigendav funktsioon, võlvikuid eraldavad vööndkaared olid profileeritud ja sageli kujundatud veidi laiematena kui võlviroided.

Hilisgooti ehitiste keerukates ornamentaalse roidestikuga võrk-, lehvik- ja kärgvõlvlagedes puuduvad vööndkaared enamasti hoopiski.

Pildid

• 
  Conquesi Sainte-Foy kloostrikiriku vööndkaared
• 
  Fontenay kloostrikiriku teravkaarne silindervõlv vööndkaartega
• 
  Vezelay basiilika ristvõlvidega lagi jämedate vööndkaartega
• 
  Vezelay basiilika põhjapoolne külglööv
• 
  Avila katedraali kooriruumi vööndkaared on roietega sarnase profiiliga, kuid nelitist eraldav vööndkaar on laiem
• 
  Reimsi katedraali gooti ristvõlvlagi vööndkaartega
• 
  Münsteri Lambertikirche on näide kodakiriku piki- ja ristvööndkaartest
• 
  Annaberg-Buchholzi Püha Anna kirikus puuduvad vööndkaared üldse