Võrkvõlv on rist-, täht- ja aamvõlvi jooni kombineeriv keerukas võlvitüüp, mille puhul tugedelt (sammastelt, piilaritelt või konsoolidelt) lähtuvad roided ristuvad ja põimuvad võlvi palendil võrgutaoliselt. Iseloomulik eriti Saksamaa, Madalmaade ja Poola hilisgootikale[3], kuid ka mõnede Inglismaa ehitiste roidestikke võib pidada võrkvõlvideks (Gloucesteri katedraali koor).

Võrkvõlvi illustratsioon entsüklopeedias Meyers Konversationslexikon[1]
Gloucesteri katedraali kooriruumi laes moodustavad horisontaalsed lisaroided laes lainjaid mustreid ja vööndkaared pole enam eristatavad
Võrkvõlvi erivorm mandlitaolistest kujunditest (Schlingrippengewölbe), iseloomulik Saksa hilisgootikale. Lorchi Hilchenhausi erkeri lagi (hävinud)[2]

Üldised tunnused

muuda
  • Erinevalt rist- ja tähtvõlvlaest puuduvad vööndkaared ja üksikud võlvikud pole laes enam selgelt eristatavad.
  • Roidemustris on võrkvõlvi üks tunnuseid ruutjate ja rombjate pindade olemasolu roiete vahel.

Kujunemine

muuda

Võrkvõlv oletatakse olevat kujunenud tähtvõlvi roideid ja lisaroideid (tierceron) ühendavatest lühikestest tugiroietest (lierne)[4][5].

Pildid

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Meyers Konversationslexikon, 4. Auflage (1885-1890), lk 312
  2. F. Luthmer. Bau- und Kunstdenkmäler des Regierungsbezirks Wiesbaden. 1902. lk 121
  3. https://medievalheritage.eu/en/main-page/dictionary/net-vault/
  4. Voûte. Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle
  5. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuli 2019. Vaadatud 28. juulil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

muuda