Võrkvõlv

Võrkvõlv on rist-, täht- ja aamvõlvi jooni kombineeriv keerukas võlvitüüp, mille puhul tugedelt (sammastelt, piilaritelt või konsoolidelt) lähtuvad roided ristuvad ja põimuvad võlvi palendil võrgutaoliselt. Iseloomulik eriti Saksamaa, Madalmaade ja Poola hilisgootikale[3], kuid ka mõnede Inglismaa ehitiste roidestikke võib pidada võrkvõlvideks (Gloucesteri katedraali koor).

Võrkvõlvi illustratsioon entsüklopeedias Meyers Konversationslexikon[1]
Gloucesteri katedraali kooriruumi laes moodustavad horisontaalsed lisaroided laes lainjaid mustreid ja vööndkaared pole enam eristatavad
Võrkvõlvi erivorm mandlitaolistest kujunditest (Schlingrippengewölbe), iseloomulik Saksa hilisgootikale. Lorchi Hilchenhausi erkeri lagi (hävinud)[2]

Üldised tunnusedRedigeeri

  • Erinevalt rist- ja tähtvõlvlaest puuduvad vööndkaared ja üksikud võlvikud pole laes enam selgelt eristatavad.
  • Roidemustris on võrkvõlvi üks tunnuseid ruutjate ja rombjate pindade olemasolu roiete vahel.

KujunemineRedigeeri

Võrkvõlv oletatakse olevat kujunenud tähtvõlvi roideid ja lisaroideid (tierceron) ühendavatest lühikestest tugiroietest (lierne)[4][5].

PildidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri