Eesti teaduse tippkeskused
Eesti teaduse tippkeskused (inglise Centres of Excellence in Research) on Haridus- ja Teadusministeeriumi otsustega moodustatud uurimiskeskused (konsortsiumid), mis koosnevad rahvusvaheliselt kõrge tasemega uurimisrühmadest, mis töötavad ühise juhtimise all ja omavad selgelt määratletud ühiseid eesmärke.
2001–2007
muuda2001. aastal moodustati 6 tippkeskust:
- Alus- ja Rakendusökoloogia Keskus (keskuse juht Olevi Kull, Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool);
- Analüütilise Spektromeetria Tippkeskus (keskuse juhid Endel Lippmaa ja Raivo Stern, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut);
- Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus (keskuse juhid Arvo Krikmann ja Mare Kõiva, Eesti Kirjandusmuuseum);
- Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Keskus (keskuse juht Jaanus Harro, Tartu Ülikool);
- Geeni- ja Keskkonnatehnoloogia Tippkeskus (keskuse juht Toivo Maimets, Tartu Ülikool);
- TÜ Füüsika Instituut (keskuse juhid Kristjan Haller ja Ergo Nõmmiste, TÜ Füüsika Instituut).
2002. aastal lisandus neile veel 4:
- Keemia ja Materjaliteaduse Tippkeskus (keskuse juht Ilmar Koppel, Tartu Ülikool);
- Mittelineaarsete Protsesside Analüüsi Keskus (keskuse juht Jüri Engelbrecht, TTÜ Küberneetika Instituut);
- Molekulaarse ja Kliinilise Meditsiini Keskus (keskuse juht Raivo Uibo, Tartu Ülikool);
- Töökindlate Arvutisüsteemide Uurimise Keskus (keskuse juht Jaan Penjam, TTÜ Küberneetika Instituut);
Need keskused moodustati perioodiks kuni 2006. aasta lõpuni. Kuna aga uue konkursi väljakuulutamine venis, siis pikendati nende keskuste tööd kuni 2007. aasta lõpuni. Seega oli aastail 2002–2007 Eestis 10 teaduse tippkeskust.
2008–2015
muudaAastal 2008 korraldas Sihtasutus Archimedes uue konkursi ja moodustati uued tippkeskused, kokku 7:
- Arvutiteaduse tippkeskus (keskuse juht Tarmo Uustalu, Tallinna Tehnikaülikool);
- Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus (keskuse juht Martin Zobel, Tartu Ülikool);
- Genoomika tippkeskus (keskuse juht Maido Remm, Eesti Biokeskus);
- Integreeritud elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskus (keskuse juht Raimund Ubar, Tallinna Tehnikaülikool);
- Keemilise bioloogia tippkeskus (keskuse juht Tanel Tenson, Tartu Ülikool);
- Kultuuriteooria tippkeskus (keskuse juht Valter Lang, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool);
- Siirdeuuringud neuroimmunoloogiliste haiguste paremaks diagnostikaks ja raviks (keskuse juht Eero Vasar, Tartu Ülikool).
Teaduse eesliinil püsimiseks loodavate tippkeskuste rahastamiseks eraldatakse seitsme aasta jooksul 589 miljonit krooni Euroopa Regionaalarengu Fondist, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering ja täiendav toetus Eesti riigilt.[viide?]
2011–2015
muudaAastal 2011 otsustati lisaks 5 uue tippkeskuse loomine:
- Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus (keskuse juht Ülo Niinemets, Eesti Maaülikool)
- Mesosüsteemide teooria ja rakendused (keskuse juht Vladimir Hižnjakov, Tartu Ülikool)
- Kõrgtehnoloogilised materjalid jätkusuutlikuks arenguks (keskuse juht Enn Lust, Tartu Ülikool)
- Dark Matter in (Astro)particle Physics and Cosmology (keskuse juht Martti Raidal, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut)
- Mittelineaarsete protsesside analüüsi keskus (keskuse juht Jüri Engelbrecht, Tallinna Tehnikaülikool)
2015–2023
muudaVeebruaris 2016 tegi Sihtasutus Archimedes struktuuritoetuste agentuur rahastamisotsused tegevuse “Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks” osas. Taotlusvooru laekus kokku 18 taotlust kaheksalt erinevalt teadus- ja arendusasutuselt, millest hindamiskomisjoni ettepanekul rahastati viie teadus- ja arendusasutuse kohta kokku üheksat projekti. Meetme tegevuse kogueelarve oli 40 785 011 €[1].
Tegevust alustasid järgmised tippkeskused:
- Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes[2] (tippkeskuse juht Ülo Niinemets, toetuse saaja Eesti Maaülikool);
- Tume universum[3] (tippkeskuse juht Martti Raidal, toetuse saaja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut);
- Kontrollitud korrastatus kvant- ja nanomaterjalides[4] (tippkeskuse juht Urmas Nagel, toetuse saaja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut);
- Uudsed materjalid ja kõrgtehnoloogilised seadmed energia salvestamise ja muundamise süsteemidele[5] (tippkeskuse juht Enn Lust, toetuse saaja Tartu Ülikool);
- Genoomika ja Siirdemeditsiini tippkeskus[6] (tippkeskuse juht Andres Metspalu, toetuse saaja Tartu Ülikool);
- Molekulaarse Rakutehnoloogia tippkeskus[7] (tippkeskuse juht Tanel Tenson, toetuse saaja Tartu Ülikool);
- Eesti-uuringute tippkeskus[8] (tippkeskuse juht Mare Kõiva, toetuse saaja Eesti Kirjandusmuuseum);
- Teadmistepõhise ehituse tippkeskus[9] (tippkeskuse juht Jarek Kurnitski, toetuse saaja Tallinna Tehnikaülikool);
- IT tippkeskus EXCITE[10] (tippkeskuse juht Maarja Kruusmaa, toetuse saaja Tallinna Tehnikaülikool).
2024–2030
muudaTippkeskuste toetuse jagamist korraldas Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG). Taotlusvoor avati 23. mail: taotluste esitamise tähtaeg oli 15. september 2023 (kell 17:00). Valikukomisjoni koosolek toimus 30. novembril 2023. Teaduse tippkeskuste taotlusvooru maht on 10 miljonit eurot (kogu perioodi maht on 70 miljonit eurot)[11].
2023. a taotlusvoorus said rahastuse järgnevad projektid:
- Agroökoloogia ja uued kultuurid tulevikukliimas (tippkeskuse juht Ülo Niinemets, toetuse saaja Eesti Maaülikool);
- Fundamentaalne universum (tippkeskuse juht Martti Raidal, toetuse saaja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut);
- Eesti Tehisintellekti Tippkeskus (tippkeskuse juht Meelis Kull, toetuse saaja Tartu Ülikool);
- Jätkusuutliku rohevesiniku ja energiatehnoloogia tippkeskus (tippkeskuse juht Enn Lust, toetuse saaja Tartu Ülikool);
- Personaalmeditsiini tippkeskus (tippkeskuse juht Reedik Mägi, toetuse saaja Tartu Ülikool);
- Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus (tippkeskuse juht Kristiina Tambets, toetuse saaja Tartu Ülikool);
- Heaoluteaduste tippkeskus (tippkeskuse juht Andero Uusberg, toetuse saaja Tartu Ülikool);
- Strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskus (tippkeskuse juht Riina Aav, toetuse saaja Tallinna Tehnikaülikool);
- Energiatõhususe tippkeskus (tippkeskuse juht Jarek Kurnitski, toetuse saaja Tallinna Tehnikaülikool);
- Kestliku maakasutuse tippkeskus (tippkeskuse juht Evelyn Uuemaa, toetuse saaja Tartu Ülikool).
Välislingid
muuda- ↑ "Meede: Teaduse tippkeskused | Riigi Tugiteenuste Keskus". vana.rtk.ee. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ "EcolChange". ecolchange.emu.ee. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ "Main/Home Page". coe.kbfi.ee. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ "Tippkeskus EQUiTANT". KBFI (inglise). Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ "HiTechDevices". sisu.ut.ee (inglise). Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ "gentransmed". sisu.ut.ee. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ "Teadusrühmad". sisu.ut.ee (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 9. jaanuar 2024. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ "Eesti-uuringute Tippkeskus (CEES)". www.folklore.ee. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ "Teadmistepõhise ehituse tippkeskus | Üldinfo | Teadustöö | TalTech". taltech.ee. 2. veebruar 2021. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ "About". excite. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ "Teaduse tippkeskuste toetus". Eesti Teadusagentuur. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.