Andres Metspalu
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Märts 2024) |
Andres Metspalu (sündinud 11. märtsil 1951 Lääne-Virumaal) on eesti geeniteadlane ja ettevõtja. Ta on Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Elukäik muuda
Metspalu on lõpetanud 1969. aastal Rakke Keskkooli ja 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal. Bioloogiakandidaadi väitekirja kaitses ta 1979. aastal Ukraina TA Molekulaargeneetika Instituudis Kiievis.
Teadlaskarjääri alustas Metspalu 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli molekulaarbioloogia uurimisgrupi nooremteadurina, 1982. aastal sai vanemteaduriks ning 1985. aastal üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi geeniekspressiooni labori juhatajaks. Aastatel 1986–1992 oli ta Eesti Biokeskuse teadusdirektor, 1992. aastast on ta molekulaar- ja rakubioloogia instituudi biotehnoloogia professor. Aastatel 1996–2007 oli Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori molekulaardiagnostika keskuse juhataja.
Alates 2008. aastast on Andres Metspalu Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu juhataja, 2018–2020 Tartu Ülikooli genoomika ja biopankade juhtivteadur ning alates 2021. aastast on ta Tartu Ülikooli genoomika ja biopankade professor. Aastatel 1993–1994 viibis ta külalisprofessorina Baylori Meditsiinikolledžis (Houston, USA) ning 2000. aastal külalisteadurina WHO Rahvusvahelises vähiuurimiskeskuses Lyonis Prantsusmaal.
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks biotehnoloogia alal valiti Andres Metspalu 2010. aastal; ta kuulub akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda. Ta on Eesti Teaduse Tippkeskuste Nõukogu esimees ja Eesti Teaduste Akadeemia arstiteaduse ja tervishoiu strateegia alalise komisjoni liige.
Metspalu oli Tartu Ülikooli valitsuse liige aastatel 2012–2016. Ta on Pärnu Jahtklubi ja Tartu Rotary Klubi liige.
Teadustöö muuda
Metspalu enda sõnul sai tema huvi DNA, geenide ja ribosoomide vastu alguse juba keskkoolipäevil, kuid lõplik otsus molekulaarbioloogile spetsialiseerumise kasuks langes neljandal semestril, mil ülikoolis algasid akadeemik Artur Linnu biokeemiapraktikumid. 1981. aastal oli Metspalul võimalus töötada teadurina Columbia ja Yale’i ülikoolis USA-s. Ameerikast naasnult sai ta kogutud teadmisi rakendada Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia laboris, kus olid uue põlvkonna seadmed ning hakati tegema kaasaegset geeniteadust.
Andres Metspalu peamised uurimissuunad on genoomika ja geenitehnoloogia, inimgenoomi varieerumise uurimise meetodid suurtes geenipankades; mendeliaalsete ja komplekshaiguste geneetika, seosed geenide, keskkonnategurite, elustiili ja inimese tervisliku seisundi vahel; molekulaardiagnostika ja geenianalüüsi tehnoloogiline arendamine, DNA kiibitehnoloogia. Teadustööd tehes püüab ta silmas pidada tulemuste kiiret paktikasse jõudmist. Sel eesmärgil asutas Metspalu koos kolleegidega firma Asper Biotech, mis tegeleb geenitestide väljatöötamise ja geenianalüüsiga. Asper Biotechis sai kasutusele võtta ka värskelt patenteeritud instrumendid.
Andres Metspalu on üks Eesti geenitehnoloogia rajajaid. Ta on juurutanud Tartu Ülikooli kliinikumis molekulaardiagnostika[viide?], algatanud ülemaailmse biopankade konsortsiumi[viide?] ning Eesti Geenivaramu projekti[viide?], millest on võrsunud Eesti Biopank[viide?] ja Tartu Ülikooli genoomika instituut[viide?]. Eesti Geenivaramu andmeid on kaasatud sadadesse komplekshaiguste päriliku komponendi uuringutesse. Selle töö tulemusel on Andres Metspalu pääsenud maailma mõjukamate loodus- ja sotsiaalteadlaste hulka[viide?].
Teaduskorralduslik tegevus muuda
Andres Metspalu on Eesti Inimgeneetika Ühingu algataja ja juhatuse liige ja Genoomika Tippkeskuse juhtkomitee liige, samuti Euroopa Inimesegeneetika Ühingu juhtkomitee, Inimese Genoomi Organisatsiooni, Ameerika Inimesegeneetika Ühingu ning ScanBalt Akadeemia liige, mitme rahvusvahelise ekspertpaneeli ekspert ja juhataja ning rahvusvaheliste teadusajakirjade toimetuskolleegiumi liige.
Tunnustus muuda
- 1980 Nõukogude Eesti preemia teaduse, tehnika ja tootmise alal (kollektiivi liikmena) valgu biosünteesisüsteemi struktuuri alaste tööde tsükli eest
- 2001 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk[1]
- 2002 Prix de la Garantie Medicale et Chirurgicale (Prantsusmaa)
- 2003 L’Orde des Palmes Académiques, Chevalier (Prantsusmaa)
- 2003 Eesti Vabariigi teaduspreemia arstiteaduse valdkonnas genoomiuuringute eest
- 2006 Tartu Ülikooli medal[2]
- 2006 valiti Leedu Laborimeditsiini Ühingu auliikmeks
- 2010 Tartu Ülikooli Raefondi preemia
- 2010 Vilniuse Ülikooli audoktor
- 2011 Tartu Ülikooli aumärk[3]
- 2015 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler[4]
- 2016 Tartu Ülikooli suur medal[5]
- 2017 Balti Assamblee teaduspreemia
- 2018 Auhind "Elutöö geneetikuna"
- 2019 aasta eurooplane[6]
- 2020 teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"[7]
- 2020 Eesti Vabariigi teaduspreemia olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus-ja arendustöö eest[8]
Isiklikku muuda
Andres Metspalu poeg Mait Metspalu on samuti geeniteadlane.
Viited muuda
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 1456
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
- ↑ Siret Trull. Andres Metspalu nimetati Tartu linna aukodanikuks Meditsiiniuudised, 23.02.2015.
- ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
- ↑ "Aasta eurooplane 2019 on professor Andres Metspalu" ERR, 19. detsember 2019
- ↑ "Teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis" kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.
- ↑ Teaduse elutööpreemia saavad Jüri Allik ja Richard Villems, teaduspreemia Andres Metspalu. Õhtuleht, 06.02.2020.
Välislingid muuda
- Andres Metspalu Eesti Teadusinfosüsteemis
- Andres Metspalu Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
