Vikipeedia

Raivo Uibo

eesti immunoloog ja akadeemik

Raivo Uibo (sündinud 21. detsembril 1948) on Tartu Ülikooli immunoloogiaprofessor (alates 1992) ning Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2003).

Raivo Uibo

Elulugu Redigeeri

Aastal 1967 lõpetas Raivo Uibo lõpetas Tartu 5. Keskkooli. Aastal 1973 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal.[1] Meditsiinikandidaadi kraadi kaitses Raivo Uibo 1978. aastal Tartu Ülikooli juures teemal: "Значение гиперчувствительности немедленного и замедленного типов при хроническом гастрите", kus ta käsitles gastriidi tekkemehhanisme, keskendudes eelkõige rakulise poole uurimisele. Tal õnnestus näidata, et mao funktsionaalselt erinevate osade vastu tekivad ka erinva tähendusega immuunreaktsioonid.[1] 1978. aastal avanes Raivo Uibol võimalus täiendada end Soomes, kus ta keskendus maksa autoimmuunreaktsioonide uurimisele, töötades välja uudse meetodi autoantikehade määramiseks. 1990. aastal kaitses ta meditsiini- ja kirurgiadoktori kraadi Tampere Ülikooli arstiteaduskonnas teemal: "Specificity and functional significance of gastric and hepatic autoantibodies".[1] 

Pärast ülikooli lõpetamist aastatel 1973–1979 töötas Raivo Uibo Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiini kesklaboratooriumis vanemlaborandi ja nooremteadurina. Aastatel 1979–1992 oli ta TÜ üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi immunoloogia labori juhataja, 2002-2007 TÜ arstiteaduskonna molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskuse juht. Alates 1992. aastast on Raivo Uibo Tartu Ülikooli immunoloogia professor, alates 2014 TÜ bio- ja siirdemedistsiini instituudi immunoloogia osakonna juhataja.[1]

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Raivo Uibo 2003. aastal arstiteaduse alal, ta kuulub akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda. Ta on teaduste akadeemia arstiteaduse ja tervishoiu strateegia alalise komisjoni liige.[2]

Teadustöö Redigeeri

Raivo Uibo teadustöö põhisuunad on autoimmuunsus, autoimmuunhaiguste molekulaarsed ja rakulised aspektid; diabeedi immuunmehhanismid; tsöliaakia immuunmehhanismid; kliiniline immunoloogia; inimese reproduktiivsüsteemi immunoloogia. Samaaegselt autoimmuunhaiguste tekke ja kulu süvamehha-nismide ning diagnoosmisvõimaluste uurimisega on Raivo Uibo oluliseks panuseks kliinilisele immunoloogiale organisatoorse ja praktilise aluse rajamine Eestis, osavõtt sellealases rahvusvahelises koostöös. 1984. aastal loodi tema eestvõtmisel Eesti Immunoloogide Selts (nüüd Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts)  ja asutati TÜ juures erialaresidentuur.[1]

Raivo Uibo on mitmete rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide ning rahvusvaheliste teadusajakirjade toimetuskolleegiumide liige. Tema juhenadmisel on edukalt kaitstud seitseteist doktoriväitekirja, tema sulest on ilmunud üle kolmesaja teaduspublikatsiooni, sh kaks monograafiat ja kolm kõrgkooliõpikut.[1]

Raamatud Redigeeri

  • Specificity and functional significance of gastric and hepatic autoantibodies / Raivo Uibo. University of Tampere, 1990.
  • Immunoloogia : õpik kõrgkoolidele / Raivo Uibo, Kalle Kisand, Pärt Peterson, Koit Reimand. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015.
  • Gerontoloogia : õpik kõrgkoolidele / [Kai Saks, Toivo Maimets, Riin Tamm ... jt.]. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016.

Tunnustus Redigeeri

Viited Redigeeri

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat: Faktid ja Arvud XXIV(51) 2018. Tallinna,2019, lk 68
  2. ↑ Raivo Uibo Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
  3. ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
  4. ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
  5. ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.
  6. ↑ "Teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis" kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.

Kirjandus Redigeeri

Välislingid Redigeeri

Raivo Uibo Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel

Raivo Uibo Eesti Teadusinfosüsteemis

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Raivo_Uibo&oldid=6415325"