Daniel Simonsson Falck
Daniel Simonsson Falck (suri enne 1636. aastat) oli Rootsi riigiametnik Narvas, Narva tollirentnik ja mõisaomanik Virumaal.
Daniel Simonsson Falck sündis Kalmaris Simon Hanssoni (ka Simon kirjutaja, Simon skrivare; surnud enne 1630. aastat) ja tema abikaasa Karini pojana. Peres oli vähemalt 8 last ning pojad võtsid omale perekonnanimeks Falck või selle variatsioonid (Falk, Falckius, Falcius). [1]
Daniel Simonsson Falck teenis Narva lossikirjutajana 1604. aastast kuni vähemalt 1609. aastani. [1] 1. aprillil 1613 sai temast Narva tollikoguja ning 21. märtsil 1620 sai ta omale rendiks kogu Narva lossilääni tolli, mille rendilepingut pikendati 14. augustil 1624 ning 20. mail 1629.[1]
1617. aastal Narva kindralasehalduriks saanud Carl Carlsson Gyllenhielm (1574–1650) hindas Falcki kõrgelt ja tegi riigikantsler Axel Oxenstiernale (1583–1654) ettepaneku ta nii Narva kui Ivangorodi tolliülevaajataks teha ning talle aadlitiitel anda, mida ta siiski ei saanud.[1]
Narvaga Vene-kaubanduse pärast konkureerinud Tallinna raele oli Falcki tegevus tollija ja tollirentnikuna korduvalt pinnuks silmas. Kui veebruaris 1622 kohtusid Tallinna rae esindajad (bürgermeistrid Johann Derenthal ja Berendt von Gertten, raehärra Thomas Schrowe ning sekretär Caspar Dellingshusen) Riiat esindanud sündik Johann Ulrichi ja raehärra Gotthard Wellingiga, oli üheks aruteluteemaks Daniel Simonsson Falcki poolt kuningavõimu nõusolekul Vasknarvas koguma hakatud toll, mida tallinlased pidasid üheks põhjuseks miks Venemaa kaubandus aina enam läbi Arhangelski liikus.[2]
10. augustil 1622 esitas Tallinna raad kuningale kirjaliku palve Daniel Simonsson Falcki tollirendilepingut mitte pikendada.[3]
1623. aasta kevadel sõitsid Tallinna rae esindajad Johann Derenthal ja Jürgen Wangersen Stockholmi, kus nad kohtusid kuningaga ja muude teemade seas esitasid kuningale soovi võtta Narva toll endale rendile 10 000 taalri eest aastas, ehk sama summa eest, millega see oli Daniel Simonsson Falckile parasjagu rendile antud. Lisaks Narva tollile, soovisid tallinlased endale rentida ka Helsingii ja Porvoo tolli.[4] Läbirääkimiste käigus pakkus riigikantsler Oxenstierna, et tallinlased võiksid Narva tolli kaheks aastaks endale rendile saada 12 000 taalri eest aastas. Derenthal pakkumisega ei nõustunud ja nõudis samu tingimusi, mis olid seni Falckile kehtinud. Oxenstierna omakorda ei nõustunud selle pakkumisega, kuna olemasolev rentniku käest oli riigil võimalik sama tulu saada ja sellisel juhul pole rentniku vahetamisel mõtet. Kuna ka Falcki rendilepingu aeg hakkas lõppema, edastas ta parasjagu Stockholmis viibinud Ingerimaa kuberneri Anders Eriksson Hästehufvudi vahendusel pakkumise lepingu pikendamiseks 8000 või 10 000 taalri eest aastas.[5] Tallinlasi saatis siiski edu ja nad said 1623. aasta pärtlipäevast kuni 1629. aasta pärtlipäevani Narva, Helsingi ja Porvoo tollid rendile.[6] Peagi jõudis aga Johann Derenthalini info, et Ingerimaa asehaldur ei Andes Eriksson Hästehufvud ei kiirusta muudatusi tollirendis ellu viima - Falck olevat jätkanud asehalduri loal laevade tollimist ja laekunud maksude edastamist Narva linnusesse. Tallinlased esitasid asehalduri ja Falcki peale järjekordse kaebuse kuningale.[7]
1615. aastal sai ta annetusena endale Narva vana raekoja. Samuti kuulus talle mitmeid mõisaid Narva lossiläänis.[1]
9. detsembril 1617 ostis Falck kammerhärra Wannesonilt Auvere mõisa Vaivara kihelkonnas, mille Gustav II Adolf 5. märtsil 1626 talle pärusena ka kinnitas.[8] 1620. aastal pantis Tallinna raehärra Claus Grambowi lesk Brigitta Paulson Falckile Jõhvi mõisa. [9] 1620. aastal valdas ta 6 adramaaga Oikalla küla Aa mõisa juures ning 11. aprill 1625 andis asehaldur Gyllenhielm Falckile 1384 taalri suuruse võla katteks Ontika ja Väike-Saka külad.[10] 1620. aastal oli Falcki käes rendil ka Saka mõis Lüganuse kihelkonnas.[11] 5. märtsil 1626 andis Gustav II Adolf Falckile päruseks tühjaks jäänud Kurtna mõisa.[12]
1636. aastal kuulusid Falcki maja Narvas ning mõned lääniks saadud maavaldused tema lesele Catharina Hölshorstile.[1]
Perekond muuda
Daniel Simonsson Falck oli abielus Catharina Hölshorstiga. Tema pojad Daniel ja Anthonius aadeldati 11. detsembril 1648 Falkenklou (Falkenklo) nime all ja seda perekonnanime näivad olevat sestpeale kasutanud ka tema tütred. Abielust sündisid:
- Catharina (1607–1696), oli abielus major Hans Hansson Ramiga
- Christina (1617–1680), oli abielus major Hans Lindtmaniga
- tütar, oli abielus Öötla mõisniku, leitnant Hans von Drentelniga
- tütar, oli abielus Jacob Weieriga
- Daniel Falkenklou, Rootsi sõjaväelane (leitnant), oli abielus Brigitta Dorothea von Ackerfeldtiga
- Anthonius Falkenklou, Tallinna suure meretolli inspektor, oli abielus Anna Margaretha von Maydelliga
- poeg (suri 1657)
Kirjandus muuda
- Enn Küng "Marsi ja Mercuriuse vahel. Hansalinn Tallinn Roots riigi haardes 1561–1632". Tallinna Linnaarhiivi toimetised nr. 16, Tallinn 2022
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 „Falck, släkt“, Svenskt biografiskt lexikon
- ↑ Küng, lk. 336
- ↑ Küng, lk. 338
- ↑ Küng, lk. 341
- ↑ Küng, lk. 348
- ↑ Küng, lk. 349-350
- ↑ Küng, lk. 355
- ↑ Auvere mõis. Rahvusarhiivi kinnistute register
- ↑ Jõhvi mõis. Rahvusarhiivi kinnistute register
- ↑ Ontika mõis. Rahvusarhiivi kinnistute register
- ↑ Saka mõis. Rahvusarhiivi kinnistute register
- ↑ Kurtna mõis. Rahvusarhiivi kinnistute register