Vikipeedia

Georg von Wangersheim

(Ümber suunatud leheküljelt Jürgen Wangersen)

Georg von Wangersheim (enne aadeldamist Georg von Wangersen; ka Jürgen; 19. august 1579 – 21. august 1656 Tallinn) oli 17. sajandil Tallinna kaupmees, raehärra ja bürgermeister ning mitme mõisa omanik Eestimaal.

Georg von Wangersheimile annetatud aadlivapp.

Wangersen oli Tallinna raeliikmete hulgas hinnatud läbirääkija, keda saadeti mitmel korral Tallinna huve kaitsma nii kuningas Gustav II Adolfi (1594–1632), kõrgete riigiametnike, kui ka näiteks Narva rae juurde.

Tallinna jõukaimate kaupmeeste hulka kuulunud Wangersen andis mitmel korral suuri laene Rootsi kroonile ja Tallinna raele, mille eest omandas aadlitiitli ning mitmeid mõisaid ja külasid Viru- ja Harjumaal.

Päritolu muuda

Georg von Wangersheim sündis Tallinna raehärra Hans von Wangerseni ja Catharina Vegesacki pojana. Wangersen oli mitme nimeka Liivimaa raesuguvõsa järeltulija – lisaks isa Hansule oli Tallinna raehärra ja bürgermeister ka tema emapoolne vanaisa Thomas Vegesack (1494–1545), vanaisa Heinrich von Wangersen ja vaarisa Gödeke Hünerjäger olid bürgermeistrid Tartus, teine vaarisa Cort von Wangersen aga raehärra Tartus.

Õpingud ja karjäär muuda

Õppis 1597–1603 Wittenbergi ülikoolis, misjärel alustas tegevust kaupmehena. 1605. aastast kuulus Tallinna Mustpeade vennaskonda. 1611. aastast oli ta Tallinna raehärra ning 12. novembril 1626 tõusis bürgermeistriks.

1623. aastal Tallinna saadikute ja Gustav II Adolfi vahelistel läbirääkimistel tegi kuningas tallinlastele ülesandeks hankida 20–30 laeva Tallinna ja Narva vahelise kaubanduse vajaduste rahuldamiseks. Selle nõudmisega seoses on äsja Tallinnasse elama asunud kipper Claes Roluffsen saadetud Amsterdami Georg von Wangerseni tarbeks üht 60–70 lastist laeva ostma. 7. mail 1624 ongi Tallinna raele andnud kodanikuvande kipper Claus Timme, kes sõitis Wangerseni laeval "Der David".[1]

1638. aastal suutis Wangersen pahandada Niguliste pastorit Erich zur Beecki (1588–1650), kui soovis, et kiriku organist "midagi lühikest" mängiks. Beeck leidis, et raehärradel pole õigust kirikus käske jagada.[2]

Georg von Wangersheim maeti 30. augustil 1656 [3] Tallinna Oleviste kirikusse. [4]

Tegevus Tallinna saadikuna muuda

 
Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1630. aasta paiku. Georg von Wangersen võttis osa nii Gustav II Adolfi kroonimispidustustest, kui pidas temaga mitmel korral (1617, 1622, 1623) Tallinna nimel läbirääkimisi. Jacob Heinrich Elbfasi maal.

Wangersen tegutses korduvalt saadikuna Tallinna rae huvides. 1616. aasta sügisel osales ta koos bürgermeister Johann Derenthali (1574–1630), Suurgildi oldermanni Bogislaus Roseni (1572–1658) ja Suurgildi vanema Dirich Grottiga Tallinna delegatsiooni koosseisus kuningas Gustav II Adolfi kroonimispidustustel. Saatkond jõudis Stockholmi 6. septembril 1616, osales kroonimispidustustel 12. oktoobril ning esitas 23. oktoobril kuningale ametliku pöördumise, milles taotleti kuningalt Tallinna privileegide kinnitamist, samuti sooviti arutada muid Tallinnale olulisi teemasid.[5]

Jaanuaris 1622 olid Derenthal ja Wangersen taas kord Tallinna rae saadikutena kuningaga kohtumas. Parasjagu Narvas viibinud Gustav II Adolfiga sooviti läbi rääkida Tallinna linnale esitatud viljanõude osas. Kuninga nõutud 50 säilitise vilja asemel olid tallinlased valmis pakkuma 3000 taalrit sularaha, vastutasuks aga soovisid saadikud kuningaga arutada Tallinna määramist Vene kaubanduse laokohaks, konkureerivate sadamate sulgemist ning Tallinna naelatolli määrade muutmist. Vähemalt osaliselt õnnestus läbirääkijatel oma eesmärgid saavutada.[6]

Wangerseni tähelepanuväärseimaks diplomaatiliseks missiooniks võib pidada koos Johann Derenthaliga 1623. aasta veebruarist juunini aset leidnud lähetust Stockholmi, mille käigus kohtuti nii riigikantsler Axel Oxenstierna (1583–1654) kui kuningaga. Derenthal ja Wangersen asusid 14. veebruaril 1623 saanidega teele Narva suunas, kuhu jõuti pärale 18. jaanuaril. Seal oodati järele ülemjuhataja Jakob De la Gardie allkirjastatud passe. Et aega mitte raisata, peeti passide ootamise ajal läbirääkimisi Narva raega Vene-kaubanduse küsimustes, mis aga ei osutunud edukaks. Saadikud, olles saanud Narva asehaldurilt relvastatud saatemeeskonna, lahkusid linnast 21. veebruaril ja jõudsid 25. veebruaril Viiburisse. Sealt oli plaanis minna läbi Turu ja üle Ahvenamere Rootsi, kuid teekonna ohtlikkuse tõttu võeti suund põhja ja jõuti 7. märtsil Oulusse. Asehaldurilt saadud uue passi ja ühe ratsunikust saatjaga reisiti Põhjalahe põhjapoolseimasse punkti Torniosse ja sealt mööda rannikut edasi lõunasse. Kuna kevadiste ilmaolude tõttu osutus saaniga reisimine võimatuks, jätkati teekonda ratsa ja kohati ilmselt ka meritsi. 19. märtsi jõudsid Wangersen ja Derenthal Gävlesse, kust mõnepäevase puhkuse järel jätkati teekonda Västerås, kuhu jõuti 25. märtsil. 40 päevaga olid saadikud läbinud 2100 kilomeetri pikkuse teekonna.[7]

Stockholmi jõudnuna andsid Wangersen ja Derenthal enda saabumisest teada riigikantsler Axel Oxenstierna, soovides tema kaudu pääseda kuninga audientsile. Kuna viimane oli pidanud sõitma Uppsalasse, pääsesid raesaadikud kuninga vastuvõtule alles 9. aprillil.[7]

Läbirääkimised kuningaga kestsid juunikuuni, misjärel Wangersen ja Derenthal meritsi Tallinna naasid. Wangersen koostas lähetuse kohta üksikasjaliku aruande, kus tõi muuhulgas detailselt välja ka reisi kestel tehtud kulutused. Aruande kohaselt võtsid saadikud toidumoonaks kaasa leiba, liha, sinki, võid, maitseaineid, suhkrumandleid, õlut, veini ja viina; teekonnal täiendati varusid ühe talle, ühe vasika, kanade, tursa, räime, kuivatatud lõhe, munade, juustu, piima, suhkru ning Rootsi, Rostocki ja Lübecki õllega. Kaasa oli võetud üks praevarras liha küpsetamiseks. Kuninglikku õukonna juures läks majutus ning toidu- ja joogipoolis saadikute maksma 145 isandtaalrit, millele lisandusid Narva sõitmiseks kasutatud kuue hoburakendi, Narva pakkide vedamiseks palgatud sulaste, ning teekonnal tarvitatud laevasõitude eest tehtud kulutused. Tagasisõit Stockholmist Tallinnasse läks maksma 400 isandtaalrit. Väljaminekuid tõi Wangersenile ja Derenthalile kaasa ka rõivaste pesu ja kingade viksimine, käskjalgade, trompetipuhujate, trummilööjate ja vilepillimängijate palkamine, samuti laevasõidu jaoks tõrva, köite ning küttepuude soetamine. Kuningliku kantselei juures tuli tasuda riigilõivusid ning kõrgetele ametnikele oli tarvis teha kingitusi – riigikantsler Oxenstiernale kingiti näiteks saan.[7]

7.–8. augustil 1623 viibis Wangersen koos bürgermeister Derenthali, raehärra Johann Mülleri ja sekretär Caspar Dellingshuseniga Narvas, et pidada läbirääkimisi sealse rae ja kodanikkonnaga Vene kaubanduse korralduse üle.[8]

1624. aasta märtsi alguses saadeti Wangersen Tallinna esindajana taas kord Narva, et pärida kindralasehaldur Anders Eriksson Hästehufvudilt (1577–1657) aru Tallinna tollirendi takistamise kohta Narvas, samuti võttis ta kaasa Narva kindlusele mõeldud 1200 taalrit tollirendiraha. Kohtumisel Hästehufvudiga arutati Vene kaubandust puuduvaid küsimusi laiemalt.[9]

Laenud Rootsi riigile ja Tallinna raele muuda

Tallinna ühe jõukaima kaupmehena andis Wangersen korduvalt Rootsi riigile ja Tallinna raele rahas ja kaupades laenu. Novembris 1614 laenas ta Tallinna kindlusele lossielanike rõivaste ostmiseks 492 taalrit ning 43 taalrit kindluse katusekivide soetamiseks. Eestimaa kuberner vabahärra Gabriel Bengtsson Oxenstierna (1586–1656) lubas laenu tasuda 1615. aasta nelipühadeks Soomest laekuvast iga-aastasest rendist. 1616. aastal nõustus ta taas Oxenstiernale laenata 1500 taalrit, sel korral intressi peale.[10]

Kui 1627. aasta alguses nõudsid kuningas ja Liivimaa vägede ülemjuhataja Jakob De la Gardie (1583–1652) Tallinnalt 5000 taalri suuruse kontributsiooni maksmist, tekkisid Tallinna rael raskused raha kokkusaamisega. Wangersen oli seepeale nõus raele 1500 taalrit laenama.[11]

Maavaldused muuda

1614. aastal oli Georg Wangersen Harju-Viru lääniõiguse alusel Tärivere valdaja. 29. juulil 1641 kinnitas eestkostevalitsus Tärivere kuulumist Wangersenile, täpsustades, et Wangerseni naise emapoolne vanaisa Ewerth Rothger oli laenanud Johan III-le raha ja saanud selle eest Tärivere küla. 28. detsembril 1653 koostatud testamendiga jättis Wangersheim Tärivere mõisa oma tütre Dorothea abikaasale Hinrich Dahlile.[12]

1627. aastal anti jumalalaeka ja rae nõusolekul ning senise rentniku Bernhard von Gertteni surma järel Wangersenile valitseda linnale kuuluv Rae mõis. Talle anti luba mõisas oma kariloomi pidada ning kohustati oma vahenditest tasuma mõisavalitseja palgakulu.[13]

25. veebruaril 1630 pantis kuningas Wangersenile Aa mõisa ühes Warjeli, Hakeby ja Nehatu külaga. Riigile laenatud 8 000 taalri ja 100 lasti rukki eest sai ta juba sama aasta 7. juulil mõisa endale pärusomandiks[14]

Aadlitiitel muuda

Juba 8. detsembril 1611 oli ta saanud "von Wangersheimi" nime all Rootsi aadlitiitli. 1629. aastal andis Gustav II Adolf Wangersheimile korralduse koos nelja teise Tallinna kaupmehega koguda 100 000 riigitaalrit sõjakulude katteks. Seepeale andis Nürnbergis sõjalaagris viibiv Gustav II Adolf 1632. aastal Wangersenile teist korda aadlitiitli, kuid aadlipatenti enne kuninga surma välja anda ei jõutud. Aadlikirja sai ta 7. augustil 1634 eestkostevalitsuselt ning 24. augustil 1646 kinnitas selle kuninganna Kristiina.

Perekond muuda

Georg von Wangersheim abiellus 9. juunil 1605 Tallinnas[15] Gertrud von Spengeliga, kes oli Pfalzi päritolu aadliku, ratsaväeleitnant Hans von Spengeli ja Catharina Röttgersi tütar. [3] Abielust sündisid:[16]

  • Catherina (21. september 1606– 14. jaanuar 1640), abielus 1624 kaubasell Franz Greveniga
  • Hans (7. oktoober 1608 – 22. oktoober 1610)
  • Georg (5. september 1609 – 1630), üliõpilane Rostockis, mõrvati röövel Frans Fossuse poolt
  • Gertrud (sünd. 3. detsembril 1611), abiellus 29. oktoobril 1627 pastor Ludwig Duntega
  • Elisabeth (sünd. 26. juuni 1614), oli abielus Suurgildi kaupmehe Nikolaus Wilbrandiga[4]
  • Hans (7. november 1616 – 9. november 1616)
  • Konrad (Curt; 30. september 1618 – 1669), Tallinna asehaldur, Tartu õuekohtu asepresident
  • Heinrich (2. september 1621 – 1. jaanuar 1622)
  • Agneta (27. november 1622 – 11. mai 1699), abiellus 27. novembril 1637 raehärra Matthias Poorteniga (suri 29. novembril 1641), tolle surma järel aga 10. augustil 1643 raehärra Diedrich Dahliga[17][15]
  • Dorothea (7. aprill 1624 – 21. aprill 1668), abiellus 21. veebruaril 1642 Tallinna raesekretäri Hinrich Dahliga (sünd. 1612, maeti 7. veebruaril 1654) , 21. juulil 1658 abiellus kuningliku linnusekohtu assessori Hermann Wöstmanniga[18]

Esivanemad muuda

Georg von Wangersheimi esivanemad
Tallinna bürgermeister
Georg von Wangersheim
(1579–1656) 		Tallinna raehärra
Hans von Wangersen 		Tartu bürgermeister
Heinrich von Wangersen 		Tartu bürgermeister
Cord von Wangersen 		…
…
Katharina Spreckelsen …
…
Jesche Hünerjäger Tartu bürgermeister
Gödeke Hünerjäger
(1466–1533) 		Johann Honerjeger
Geseke Lange
Katharina Roleberch Tartu bürgermeister
Johann Roleberch
…
Catharina Vegesack Tallinna bürgermeister
Thomas Vegesack
(1494–1545) 		Tallinna raehärra
Albrecht Vegesack
(suri enne 1524) 		Münsteri kodanik
Heinrich Vegesack
…
Anna Schultman Tallinna kodanik
Berndt Schultman
Barbara
Anna Katharina Hagenbeck
(1504–1569) 		Tallinna kodanik
Thomas Hagenbeke 		…
…
… …
…

Vaata ka muuda

Kirjandus muuda

  • Enn Küng "Marsi ja Mercuriuse vahel. Hansalinn Tallinn Roots riigi haardes 1561–1632". Tallinna Linnaarhiivi toimetised nr. 16, Tallinn 2022
  • Kalmer Mäeorg "Linnamõisad", koguteosest "Tallinna Ajalugu II. 1561–1710". Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn 2019
  • Lea Kõiv "17. sajandi vaimulikkond. Vaimulike vahekord raega", koguteosest "Tallinna Ajalugu II. 1561–1710". Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn 2019
  • Lea Kõiv "17. sajandi vaimulikkond. Vaimulike vahekord raega", lk. 209, koguteosest "Tallinna Ajalugu II. 1561–1710". Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn 2019
  • Lea Kõiv "Rae saatkonna reis Stockholmi 1623. aastal", lk. 98–99, koguteosest "Tallinna Ajalugu II. 1561–1710". Tallinna Linnaarhiiv, Tallinn 2019

Viited muuda

  1. ↑ Küng, lk. 364-365
  2. ↑ Kõiv, lk. 209
  3. ↑ 3,0 3,1 Heinrich Karl Laurenty „Die Genealogie der alten Familien Revals : ein Beitrag zur Personenkunde Revals“. 1925, lk. 11
  4. ↑ 4,0 4,1 Heinrich Karl Laurenty „Die Genealogie der alten Familien Revals : ein Beitrag zur Personenkunde Revals“. 1925, lk. 19
  5. ↑ Küng, lk. 100
  6. ↑ Küng, lk. 174-175
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Kõiv, lk. 98–99
  8. ↑ Küng, lk. 354
  9. ↑ Küng, lk. 358
  10. ↑ Küng, lk. 169-170
  11. ↑ Küng, lk. 191
  12. ↑ Tärivere mõis. Rahvusarhiivi kinnistute register
  13. ↑ Mäeorg, lk. 171
  14. ↑ Aa mõis. Rahvusarhiivi kinnistute register
  15. ↑ 15,0 15,1 Heinrich Karl Laurenty „Die Genealogie der alten Familien Revals : ein Beitrag zur Personenkunde Revals“. 1925, lk. 157
  16. ↑ Wangersheim, von; EAA.1674.2.211
  17. ↑ Heinrich Karl Laurenty „Die Genealogie der alten Familien Revals : ein Beitrag zur Personenkunde Revals“. 1925, lk. 10
  18. ↑ Georg Adelheim „Revaler Ahnentafeln : eine Fortsetzung der Laurenty'schen "Genealogie der alten Familien Revals". Lfg. 4 “. 1935, lk. 260
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Georg_von_Wangersheim&oldid=6526196"