Ava peamenüü

Auvere mõis (saksa keeles Ampfer) oli rüütlimõis, hiljem poolmõis Eestimaal Vaivara kihelkonnas. Nüüdisajal jääb mõisasüda Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Auvere küla maadele.

Mõisasüda paikneb Kõrgesoo põhjaservas oleval umbes 2 × 4 km suurusel soosaarel. Mõisal oli paarikilomeetriste vahedega kaks keskust, mida kutsuti Auvere vana- ja uuemõisaks. Vanast mõisasüdamest pole säilinud midagi peale paari vana puu, mis mõisasüdant tähistavad, uuest mõnede kõrvalhoonete müürijupid.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Auvere küla on ürikutes mainitud esmakordselt 1361. aastal. Mõis asutati XVII sajandi keskel (eraldati kas Kurtna või Laagna mõisa maadest). See käis korduvalt käest kätte ning mõisaomanikeks olid XVII ja XVIII sajandil zur Mühlenid, Helffreichid, Rehbinderid, Pröbstingid.

Aastatel 16871704 oli mõisa omanikuks Rootsi sõjaväelane Heinrich Johann von Drenteln, kes hukkus 1704. aasta Narva piiramise ajal.

1773. aastal müüdi mõis Adolph von Stackelbergile, kes mõne aasta pärast mõisa edasi müüs. Mõisa omanikeks olid veel Otto Reinhold von Yhrmann, 1781. aastast Magnus Johann von Bock ning veidi aja pärast Jürgen Heinrich Arps. 1824. aasta suvel ostis Auvere mõisa Carl Anton Seegebarth. Viimase perekonna kätte jäi mõis 1878. aastani, mil Carl Antoni poeg Georg Seegebarth selle müüs.

1878. aastal ostsid mõisa ilma inventarita 110 tuhande rubla eest eestlased Jüri Tamm ja Mihkel Zimmerman. 1913. aastal olid mõisate (vanamõis ja uuemõis) peremehed Jüri ja Villem Tamm, kelle käest ka mõis riigistati, kuid neile jäeti mõisasüda. 1990. aastal tagastati mõisasüda Aldo Tammele.

VariaRedigeeri

1783. aastal sündis Auvere mõisas mõisavalitseja pojana Carl Friedrich Tenner, kes oli astronoom ja üks teadusliku geodeesia rajajaid Venemaal.

1806. aastal toimus Auvere mõisas talupoegade vastuhakk teorendi suurendamise vastu, kuid renti ei suurendatud ja asi vaibus.

1835. aastal said Auvere mõisas perenimed 16 perekonda, kokku 218 inimest.

1858. aastal toimus Auvere mõisas talupoegade vastuhakk vakuraamatus kirja pandud abiteo vastu, mis aga 20 sõduriga maha suruti. 5 talupoega saadeti tapiga Tallinna vangi. Ülejäänud said 80 kepihoopi kadalippu.

1864. aastal asutati Auveresse külakool, kus esimene kooliõpetaja oli Jaan Wichelmann.

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri