Červień

(Ümber suunatud leheküljelt Czerwień)

Červień (transkribeerituna Tšerven; leedu keeles Červenė, varasemal ajal Igumenas; poola keeles Czerwień, varemalt aga Ihumeń; vana nimi Ihumen (Ігумен) või Igumen) on linn Valgevenes Minski oblastis, Červieńi rajooni halduskeskus. Červień asub Minskist 64 kilomeetri kaugusel.

Červień

valgevene Чэрвень * / Červień *transkriptsioon: Tšerven
vene Червень (Tšerven)


Elanikke 10 545 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 53° 42′ N, 28° 26′ E
Červień (Valgevene)
Červień

Haridust annavad neli keskkooli ja muusikakool. Linnas on ka kultuurimaja ja raamatukogu. Červieńis on toiduainetetööstus ja kergetööstus, seal töödeldakse puitu.

Linnas on koduloomuuseum. Vaatamisväärsusteks on veel ajalooline keskus ja bolševismiohvrite matmispaik.

Ajalugu muuda

Ihumenit on esimest korda mainitud aastal 1387. Toona kuulus paik Kęsgailadele, jäädes nende valdusse XVI sajandi esimese pooleni. Aastal 1447 läks asula Vilniuse piiskoppide valdusse. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas Ihumen kuuluma Minski vojevoodkonda ja Minski maakonda. Aastal 1669 on esmamainitud sealset katoliku kirikut. Põhjasõja ajal ööbis seal kuningas Karl XII.

Poola jagamisel läks Ihumen aastal 1793 Venemaa koosseisu. Uued võimud konfiskeerisid piiskoppidelt seni neile kuulunud alevi. Aastal 1795 sai Ihumenist linn. Aastal 1899 põles linn maha.

Aastal 1919 võttis Valgevene NSV juhtkond vastu otsuse, et linn kuulub Valgevene koosseisu. Aastal 1923 nimetati Ihumen ümber Červieńiks (valgevene keeles juuni) 1924. aastast oli Červień rajoonikeskus. 26. juunil 1941 tapsid linnast taganevad NKVD väed linnas ligi kolm tuhat (teistel andmetel viis tuhat) poliitvangi. See fakt tuli ilmsiks aastal 1989. Sakslased tapsid Teise maailmasõja ajal 4265 linna elanikku, juutide geto likvideeriti koos sealsete asukatega 1. veebruaril 1942.

Pilte muuda

Tuntud elanikke muuda

  • Stanisław Moniuszko – Poola helilooja
  • Valeryj Šaryj – Valgevene raskejõustiklane
  • Lev Štšerba – Vene keeleteadlane
  • Hanna Barysievič – väidetavalt 118 aastat vanaks elanud naine
  • Iłona Usovič – Valgevene jooksja
  • Oleg Novitski – Vene kosmonaut
  • Michaś Staniuta – Valgevene kunstnik
  • Mikałaj Viaršynin – Valgevene luuletaja
  • Halina Marcinkievič – Valgevene geograaf
  • Hienadź Aŭłasienka – Valgevene kirjanik
  • Vladimir Fundator – Vene metallurg
  • Faibõš Golub – Usbeki kirurg
  • Samuil Gorlin – Vene mehaanik
  • Semjon Gurevitš – Vene sõjaväelane
  • Uładzimir Karol – Valgevene arhitekt

Viited muuda

Välislingid muuda