Ava peamenüü

Bensoestüüraks ehk bensoepuu (Styrax benzoin) on Sumatral ja Indoneesia vihmametsades kasvav puu, mis kuulub stüüraksiliste sugukonda.

Bensoestüüraks
Styrax benzoin - Köhler–s Medizinal-Pflanzen-133.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kanarbikulaadsed Ericales
Sugukond Stüüraksilised Styracaceae
Perekond Stüüraks Styrax
Liik Bensoestüüraks
Binaarne nimetus
Styrax benzoin
L.

Botaaniline iseloomustusRedigeeri

Tegemist on kiirekasvuliste [1] igihalja [2] kuni 10 m kõrguse puuga. Puukoor on hallikas või pruunikas, vaigune. Lehed on ovaalsed, terava tipuga, umbes 14 cm pikad ja 5 cm laiad [3], ebakorrapäraselt saagjad ja pealt narmasjad [4]. Väiksed, kobarates paiknevad õied on valged ning tugevasti lõhnavad. Õie sees on punakaspruun õiekroon [5]. Viljad on pähklitaolised [2], ümmargused, kuivad, 2,5–3 cm läbimõõduga, ning igas viljas on 1–3 ümarat seemet [4].

KasvukohadRedigeeri

Bensoestüüraks on levinud Aasia troopilises kliimavöötmes – Indias, Birmas, Indohiinas, Malaisias, Indoneesias [6].

Keemiline koostisRedigeeri

Sumatra kummivaik sisaldab 70–80% bensoe- ja kaneelhappe estreid. Lisaks sisaldab bensoehapet (kuni 30%), kaneelhapet (umbes 10%), vanilliini (1%), triterpeenhappeid (siaresinool- ja sumaresinoolhapet), kummit. Laose stüüraksilt kogutud Siiami kummivaigus koosneb peamiselt bensoehappe derivaatidest ning sisaldab koniferüülbensoaati, lisaks sellele Siiami kummivaiguse koostises on bensoehape (10–20%), vanilliin (0,5%), eeterlik õli, triterpeenhapped (umbes 5% α-siaresirtsinoolhapet) [2].

KasutamineRedigeeri

Ravimtaimena kasutamineRedigeeri

Bensoevaik on mikroobi- ja põletikuvastane, uriinieritust soodustav [2], röga lahtistav [5]. Selle kaitsvat ja antiseptilist toimet kasutatakse kahjustatud naha, külmakahjustuste ning naha ja suu haavade ravimiseks. Samuti bensoevaik on kasutatud ka leukoplasti koostises. Eeterlik bensoeõli sobib auruna hingamisteede ja kurgupõletiku, astma ja kuiva köha raviks. Hambaravis kasutatakse bensoetinktuuri herpesest tingitud kahjustuste ja igemepõletike korral.[4] Varem valmistati bensoevaigust bensoetinktuuri, bensoe-oopiumitinktuuri [2] ja Turlingtoni palsamit [4].

DroogRedigeeri

Droogina kasutatakse palsamitaolist bensoevaiku ehk Sumatra kummivaiku [2]. Vaigu nõrutamist alustatakse, kui puud on 6–7-aastased. Selleks tehakse puude tüve korbasse 40 cm vahedega sügavad sisselõiked.[4] Haavade paranemisel tekivad koed, mis koosnevad vaigukäikudest [6], millest immitsevad välja kollakad vaigu "pisarad", mis päikese käes tarduvad [2]. Droog on vanilli- [2], kampri- või kaneelilõhnaga [3]. Ameerika farmakopöa järgi peab Sumatra kummivaigu bensoehape sisaldus olema vähemalt 6% [2]. Bensoevaik on nõrgalt magusa maitsega [1].

Vastunäidustused ja hoiatusedRedigeeri

Droog on vastunäidustatud rasedatele ja rinnaga toituvatele naistele [2]. Vaik võib põhjustada allergiat ja nahapõletikke. Kuumutatud bensoe võib tekitada köha ja nohu [4].

Muud kasutusaladRedigeeri

Bensoevaiku kasutatakse lõhnafiksaatori ja lõhnainena parfümeeriatööstuses [7] ja lisaainena toidutööstuses [4], seda lisatakse ka katoliku kiriku viimse võidmise jaoks kasutatavasse palsamisse [2].

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 William Woodville. "072. Styrax benzoin. Benjamin tree.". Vaadatud 26.04.2016. Inglise keel.
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 Ain Raal. Maailma ravimtaimede entsüklopeedia, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010.
  3. 3,0 3,1 Thordur Sturluson. "Styrax Benzoin Herb – Side Effects and Health Benefits". Vaadatud 26.04.2016. Inglise keel.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 Sinikka Piippo. Taimede varjatud vägi, Tallinn: Varrak, 2011.
  5. 5,0 5,1 Г. П. Яковлев, К.Ф. Блинова. Энциклопедический словарь лекарственных растений и продуктов животного происхождения, СПб: Специальная Литература, 1999.
  6. 6,0 6,1 Gunnar Samuelsson. Drugs of natural origin, Stockholm: Swedish Pharmaceutical Press, 1992.
  7. "Бензойная смола". Vaadatud 27.04.2016. Vene keel.