Benita Vomm
Benita Miralda Vomm (kuni 1929 Benita Miralda Mölder; 28. juuli 1908 Rakvere – 26. jaanuar 2005 Toronto) oli eesti maalikunstnik.
Benita Vomm sai tuntuks realistlike portreedega (sh Mihkel Hanseni portree); ta on loonud ka figuurikompositsioone ja abstraktsionistlikke maale. Maalid valmisid peamiselt õli- või pritstehnikas [1].
Elulugu muuda
Benita Mölder sündis 1908. aastal Rakveres Hans Mölderi ja Alide Therese Mölderi teise lapsena. Tema vennad olid Voldemar Mölder, Arnold Mölder ja Richard Mölder. Lisaks Benitale sai hiljem kunstnik ka vend Voldemar Mölderist.
1926. aastal lõpetas Benita Rakvere Linna Ühisgümnaasiumi ja astus Kõrgemasse Kunstikooli Pallas (õppis Ado Vabbe ateljees), ühtlasi lõpetas seal 1929. aastal joonistusõpetajate kursused. Ta oli aastatel 1931–1936 Rakvere Zeeh' tütarlaste kommertsgümnaasiumis joonistusõpetaja. [2]
1930. aastatel kolis Benita Vomm perega Tallinna, kus ta töötas 1936–1944 portretistina. Teise maailmasõja jõudmisel Eestisse põgenes ta oma kahe lapsega Saksamaale, kus oli aastatel 1945–1948 Augsburgi Eesti Gümnaasiumis joonistusõpetaja ning teenis raha portreede joonistamisega [3]. 1948. aastal kolis ta Venezuelasse ja asutas Caracases oma stuudio.
1953. aastast elas ta Kanadas Torontos. Kui 1956. aastal asutati Toronto Eesti Kunsti Klubi, oli ta üks selle asutajaliikmeid. Klubisse kuulusid peamiselt Kanadas elavad endised pallaslased. 1959. aastal nimetati klubi Eesti Kunstnike Koondiseks Torontos. Vomm oli aastatel 1958–1960 ja 1969–1990 selle organisatsiooni esimees.
Benita Vomm külastas sünnimaad 1996. aastal, kui Anton Hansen Tammsaare majamuuseumis toimus näitus "August Vomm ja perekond". Ta oli kohal ka siis, kui Rakvere Muuseumis avati Benita Vommi 90. sünnipäeva puhul näitus "Mölderid ja Vommid", kus osales 13 suguvõsa kunstnikku. [2]
Alates 1926. aastast on Benita Vommi teosed olnud näitustel üle maailma, sealhulgas Eestis, Saksamaal, Belgias, Venezuelas, USAs, Rootsis, Austraalias ja Kanadas. Püsivalt võib tema teoseid näha Kanada suursaatkonnas Tallinnas, Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Rakvere muuseumis, era- ja avalikes kollektsioonides Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Kanadas, USA-s ja Hiinas. [4]
Benita Vomm suri Torontos 26. jaanuaril 2005. [2]
Tunnustus muuda
1927. aastal sai Benita I auhinna Ülemaailmsete Eesti Päevade kunstinäituse organiseerimise eest Tartu College'is. 1987. aastal pälvis ta vabatahtlikele antava auhinna Ontario Volunteer Service Award, 1988 Kanada eestlaste teenetemärgi ja 1990 tunnustusdiplomi Eesti Liit Kanadas poolt. [2]
Isiklikku muuda
Ta oli 1929. aastast abielus skulptor August Vommiga, kes jäi ka sõja ajal Eestisse. 1931. aastal sündis poeg Ants Erik Vomm ja 1938. aastal tütar Mai Reet. Ants Erik Vomm oli karikaturist, maalikunstnik ja skulptor, tütar Mai Reet Järve-Vomm on Kanadas elav eesti kunstnik. Vommi sugulane on ka Kanadas elav eesti kunstnik tütrepoeg Jaak Toomas Järve.
Benita Vomm ei olnud boheemlasliku elulaadiga, vaid enda suhtes väga nõudlik; tugeva iseloomuga, aga seejuures alati heatahtlik ja rõõmsameelne. Talle meeldis kenasti riides käia. Samuti oli ta õpetuses asjalik. Välismaal elades õpetas ta eestlust oma lastele ja lastelastele. Ta oli musikaalne, laulis kaunilt ning mängis nooruses klaverit ja kitarri. [2] [3]
Benita Vomm oli 1927. aastast korp! Amicitia liige ja 1953. aastast Toronto koondise liige. Benita 70. sünnipäeval anti talle auvilistlase aunimetus tema panuse eest kunsti, eestlusse ja konvendi tegevusse. [5]
Viited muuda
- ↑ OKIA. "Benita-Miralda Vomm 28. VII 1908 ? 26. I 2005". Sirp. Vaadatud 27. detsembril 2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Vomm Järve, Mai R. (1. mai 2022). "Benita Miralda Vomm". geni.com. Vaadatud 27. detsember 2023.
- ↑ 3,0 3,1 "Benita Vomm, tema aeg, elukäik ja looming". Kultuur. 1. oktoober 2008. Vaadatud 27. detsembril 2023.
- ↑ "Benita Vomm". Toronto Estonian Virtual Art Gallery (Ameerika inglise). Vaadatud 27. detsembril 2023.
- ↑ "Korp! Amicitia mälestab auvilistlast Benita Vommi". Estonian World Review. Vaadatud 27. detsembril 2023.
Kirjandus muuda
- Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn 1996