August Riismann
August Riismann (vene keeles Рийсман Аугуст Тынисович) (28. veebruar 1890 Rapla maakond – 23. aprill 1926 Tallinn) oli kooliõpetaja, tööliikumise tegelane ja kommunistlik poliitik Eestis ja Venemaal. Ta on kasutanud ka nime August Ristmets.
Riismann õppis pedagoogilistel kursustel ja pärast lõpetamist töötas aastast 1908 rahvaõpetajana Tallinnas ja Kodilas. Aastal 1914 Riisman mobiliseeriti Venemaa Keisririigi sõjaväkke. Pärast sõjaväeteenistust naasis Kodilasse koolijuhataja ametikohale ja täitis seda suveni 1921. Seejärel pühendus ta täielikult poliitikale.
Tegevus Eestis muuda
Riisman hakkas poliitikaga tegelema 1919, ühines töölisliikumisega ja sai 1921 Rapla vallavalitsuse liikmeks ja vallavalitsuse esimeheks.
Riisman oli 1920. aastast Eestimaa Kommunistliku Partei liige, tegutses samal ajal Üle-eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu Rapla osakonna juhatuses. Ta kuulus ka Eesti Õpetajate Seltsi juhatusse.
1922. aastal emigreerus ta Nõukogude Venemaale.
Tegevus Venemaal ja Eestis muuda
Aastail 1922–1925 oli ta Venemaal õpetaja ja eesti koolide inspektor ning täiendas ennast Leningradis Andrei Ždanovi nimelise Riikliku Ülikooli kaugõppe osakonnas. Ta töötas seal ka õpetajana ning eesti koolide inspektorina.
Aastal 1925 koopteeriti Riisman sellal Venemaal asuva EKP Keskkomitee liikmeks. Komintern lähetas ta sama aasta teisel poolel illegaalsele tööle Eestisse, nimelt EKP Tallinna ja Harjumaa piirkonna vastutavaks organisaatoriks. Põrandaalusena tegi ta järgnevatel kuudel kommunistlikku propagandat, valmistas lendlehti ja korraldas nende levitamist.[1] Samuti püüdis August Riismann sõlmida sidemeid legaalse Eesti Tööliste Parteiga salajase koostöö alustamiseks riigikogu valimistel, kuid 20. aprillil 1926 politsei tabas ta ja järgmisel päeval keelustati ajutiselt ka Eesti Tööliste Partei seadustes ettenähtud piiride ületamise eest.[1]
August Riisman anti sõjakohtu alla, mõisteti riigikorra õõnestamise eest surma ja lasti maha ööl vastu 23. aprilli 1926.