Ateena (klassitsistlik eponüüm)

See artikkel on Ateena linna nime kasutamisest klassitsistliku eponüümina.

---

Klassitsismile omane eponüüm „Ateena“ osutab lüüriliselt iidsele Ateena linnriigile kui kõrgkultuuri (Hellas) hällile, mida kaitses hellenite tõekspidamiste järgi tarkuse-, julguse-, õiguse- ja õiglusejumalanna Athena.

Leo von Klenze idealiseeritud maal Ateena kesksest akropolisest ja Areios Pagost, 1846

Eponüüm kujutas kõne- ja kirjakeeles eelkõige pöördelisi teaduskeskusi, mis seadsid endale antiiksed eeskujud.

Põhjala Ateena (Edinburgh)

1890. aastate vaade Edinburghi kindlusest üle kesklinna ja selle taguse Calton Hill observatooriumkõrgendiku Põhjamerele

Athens of the North on šoti valgustusajastust pärinev klassitsistlik ingliskeelne hüüdnimi ilmestamaks Edinburghi linna intellektuaalseid käärimisi industriaalselt tärkaval Šotimaal.

Kultuuriliselt on haridus- ja teaduskeskusena suurt rolli mänginud Edinburghi Ülikool.

Emajõe Ateena (Dorpat)

1860. aastate „kuldajastu“ vaade Tartu Ülikooli peahoonele kui baltisakslaste teadustemplile Venemaa Keisririigis

Embach-Athen on baltisakslaste poolt kasutatud klassitsistlik, ka romantismile viitav, (eestikeelse „Emajõe Ateenana“ laialt tuntud) kõnekeelne Tartu hüüdnimi. See ilmestab samuti intellektuaalsuse käärimist Liivimaa ajaloolises ülikoolilinnas. Nimetus rõhus peamiselt valgustusajastu idüllilisusele, sedagi küll Venemaa Keisririigi reaalsetes tingimustes.

Venestusajal, mil Tartu nimetati keisririigi võimude poolt ametlikult ümber Jurjeviks (Jurjew), kasutasid sakslased ja eestlased vene nime vältimiseks Tartu kohta lisanimesid: „Embach-Athen“, „Embachstadt“, „Musenstadt am Embach-Ufer“; „Emajõe Ateena“, „Taaralinn“ jne.

Hüüdnimi viitab lüüriliselt linna läbivale Emajõele kui tarkuse lättele ning Ateenale kui muistsele hällile, kust arenes kõrgetasemeline antiikkultuur, mida on suuresti eeskujuks võetud (eriti 18.–19. sajandil) kogu Euroopas ja ka Põhja-Ameerikas.

Kultuuriliselt on hüüdnime alalhoiul pearolli kehastanud haridus- ja teadusasutus Tartu Ülikool. Südalinnas säilitab linna luulemeelset entiteeti tänapäevalgi ülikooli lähedal asuv Athena Keskus.

Taaralinn

Muinaslugude põhjal on saksapärane Dorpat ja eestipärane Tartu enda nimed saanud ürgse eesti kaitsejumaluse Taara järgi. Niisamuti kaitses veendumuste järgi iidset Ateena akropoli kaitsejumalanna Athena (epiteediga „Pallas“).

Saksamaa jõeäärsetel asuvad Ateenad

Wilhelm von Kaulbachi seinamaal „Bavaaria valuvorm“, mis kujutab parasjagu tõstetavat Baierimaa kaitsejumalanna kuju (München 1854)

• Leine-Athen (Göttingen)
• Ilm-Athen (Weimar)
• Isar-Athen (München)
• Pleisse-Athen (Leipzig)
• Spree-Athen (Berliin)

Vaata ka

• Valgustusajastu
• Klassitsism
• Ateena akropol