Ateena akropol on Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol.

Vaade Ateena akropolile.

Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit. Püha Athena küngast kaitsti kogu Rooma ülemvõimu perioodil kuni heruulide rüüsteretkeni 267. aastal. Hoolimata pikkadest suhteliselt rahulikest aegadest on monumente ja kogu seda paika palju kordi rüüstatud.[1]

Ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise – eelkõige Parthenoni ja Erechtheioni – tõttu tuntakse Ateena akropoli ka lihtsalt Akropolina.

Ateena akropol kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Paigad ja rajatised Ateena akropolil ja selle ümbruses muuda

Ateena akropoli mäekülje sees asuvad Paani koopad.

Akropoli keskel asuv Parthenon on jumalanna Athenale pühitsetud ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel. Parthenon valmis 447–438 eKr Periklese algatusel, ehitustöid juhtis Pheidias. Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärslaste sissetungi ajal 480 eKr.

447 kuni 406 eKr loodi Athena Nike tempel.[2]

Erechtheuse järgi nime saanud tempel Erechtheion rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastail 421–406 eKr.

Ateena akropoli jalamil on osaliselt kaljusse õõnestatud rooma stiilis teater Odeion, mille 2. sajandil pKr elanud rooma päritolu filantroop Herodes Atticus lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele.

Akropolist loodes asub Areopaag (vanakreeka keeles Areios Pagos, Ἄρειος Πάγος) ehk Arese kalju, kus peeti klassikalisel ajastul kohtuistungeid kriminaal- ja tsiviilasjades, mis olid alama astme kohtutest edasi kaevatud. Varem, enne 5. sajandit eKr, kohtus Areopaagil endistest arhontidest koosnev kogu, mis valvas seaduste täitmise järele (ka seda kogu nimetati Areopaagiks).

Viiteid Ateena akropolile poliitikas ja meedias muuda

 

Itaalia ajalehe Corriere della Sera väitel nõudsid euroala valitsusjuhtide ja riigipeade erakorralisel tippkohtumisel 2011. aasta juulis Soome esindajad Kreeka riigile päästepaketiga seoses antavate laenude võimalikeks tagatisteks muu hulgas Ateena Akropoli ja seal seisvat Parthenoni templit ning mõnesid Kreeka saari.[3]

Selle artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelseid artikleid en:Acropolis of Athens ja en:Areopagus seisuga 23.08.2011.

Ajalugu muuda

Bütsantslased muutsid templid kirikuteks ning viisid sealsed kunstiaarded Konstantinoopolisse. Pärast Bütsantsi impeeriumi langust 1204. aastal sattus Ateena frangi ülikute meelevalda, kes ei hoolinud sealsetest varemetest. Kui türklased linna 1456. aastal vallutasid, tehti templist mošee ja Erechtheion oli Türgi kuberneri ajutine haarem. 1687. aastal piirasid akropoli Venezia väed, kusjuures türklaste püssirohulaona kasutatud Parthenon lendas õhku. Ja lõpuks röövis Briti suursaadik lord Elgin 19. sajandil marmordetaile, mis alates 1815. aastast asuvad Briti Muuseumis.[4]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. MAAILMAPÄRAND. ERAKORDSETE PAIKADE KÕIGE MENUKAM TEEJUHT. Lk 282.
  2. MAAILMAPÄRAND. ERAKORDSETE PAIKADE KÕIGE MENUKAM TEEJUHT. Lk 282.
  3. Itaalia ajaleht: Soome tahtis Kreeka laenu tagatiseks Ateena Akropoli[alaline kõdulink]. Delfi, 22. juuli 2011.
  4. MAAILMAPÄRAND. ERAKORDSETE PAIKADE KÕIGE MENUKAM TEEJUHT. Lk 282.

Välislingid muuda