Arvo Ylppö
Arvo Henrik Ylppö (27. oktoober 1887 Akaa – 28. jaanuar 1992 Helsingi) oli soome lastearst ja arstiteadlane, Helsingi Ülikooli pediaatriaprofessor.
| Arvo Ylppö | |
|---|---|
 Arvo Ylppö 1945. aastal | |
| Sündinud |
27. oktoober 1887 Akaa, Soome Suurvürstiriik |
| Surnud |
28. jaanuar 1992 (104-aastaselt) Helsingi, Soome |
| Rahvus | soomlane |
| Haridus | Helsingi Ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | pediaatria |
| Töökohad |
Helsingi Ülikool Lastenlinna |
Teda peetakse Soome lastenõuandlate süsteemi loojaks. Oma enneaegsete laste tervist ja ravi puudutavate uuringutega sai ta rahvusvaheliselt tuntuks.
Ylppö astus 1906 Helsingi Ülikooli ja otsustas spetsialiseeruda lastearstiks. 1912 asus ta praktikale Berliinis Keiserlikus lastehaiglas, kus ta kirjutas väitekirja bilirubiini metabolismist vastsündinutel. See avaldati Saksamaal 1913 ja see äratas rahvusvahelist tähelepanu. Ta lõpetas Helsingi Ülikooli 1914.
Saksamaal keskendus Ylppö laste patoloogilisele anatoomiale. Oma uuringus täheldas ta, et enneaegselt sündinud laste surma põhjustasid tavaliselt ravitavad haigused ja mitte nende vähene areng, nagu tollal üldiselt arvati. See ärgitas parandama enneaegselt sündinud laste ravi.
Aastatel 1920–1963 oli ta Helsingi lastehaigla Lastenlinna peaarst.
1920 sai Ylppö õpetajaks Helsingi ülikooli haiglas. 1925 nimetati see ametikoht ümber pediaatriaprofessoriks.
1952. aastal sai Ylppö Soome arstkonna vanemat tähistava tiitli arkkiatri, mis on kõrgeim arstile antav aunimetus Soomes. Tiitlit võib kanda vaid üks inimene korraga.
Arvo Ylppö elas 104-aastaseks ning tegutses kõrge vanuseni nii arsti kui ka pedagoogina. Ta avaldas rohkelt kirjutisi erialaajakirjades ning oli arvamusliider.
Kõigi aegade suurima soomlase hääletusel 2004. aastal sai Arvo Ylppö kuuenda koha.
Tema on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.
Teoseid muuda
- Arvo Ylppö. "Lastetoast koolipingile". Tõlkinud Joosep Heinrich Teinmann. Loodus 1922