Arutelu:Setomaa

1944. aastal moodustati Pihkva oblast, mille alade hulka arvati idapoolne osa Setumaast. Tollasel jagamisel lähtuti enamjaolt etnilisest piirist - need alad, kus olid ülekaalus setud, püüti jätta Eesti NSVle, need alad aga, kus ülekaalus olid venelased, püüti jätta Vene NFSVle. Siiski jäi selle käigus suuri setu külasid Vene poolele. 1992. aastal, pärast Eesti taasiseseisvumist, jäi selline olukord kehtima. Sellest alates ja esmakordselt ajaloo jooksul on Setumaa alad riigipiiriga jagatud. Kaasajal on enamik Vene Föderatsiooni aladele jäänud setu külasid juba paljus hääbunud, st elujõus setu perekondi on sinna jäänud alles väga vähe.

See on millegipärast välja jäetud. Andres 15. aprill 2007, kell 15:02 (UTC)

Siin võiks avaldada ka 1939. aasta Petserimaa lipu, kui vapp juba on.

Milleks Petserimaa lipp Setumaa teemas? Petseri maakonna lipp ikka Petseri maakonna teemas.

Ja milleks Petserimaa vapp (Riigivanema otsus 5. veebruarist 1937: vapil on sinisel väljal kuldne kannel viie keelega) Setumaa teemas?

Setumaa lipp on juba olemas, milleks kasutada endise Petseri maakonna lippu Setumaa teemas? Vapiga on lugu teisiti. Vapi tunnus - kannel on ühtlasi Setumaa tunnus, selle põhjal too vapp omal ajal ka Petseri maakonnale on omistatud. Uut vappi pole Setumaale loodud küll aga lipp.

Sellist asja, nagu Setumaa vapp ei ole minu teada olemas. On 1937 kinnitatud Petserimaa vapp ja selle 1920. aastaist pärinev eelmine variant (eelmisel variandil on lisaks kandlele kujutatud ka koobas). Kus on kirjanduses viide Petserimaa vapiga kokkulangeva Setumaa vapi eksisteerimisele enne Petserimaa vapi kinnitamist? Kui sellist allikat ei leidu, siis on desinformeeriv nimetada Petserimaa vappi Setumaa vapiks.

Kas Setumaa lipp on ka ametlikult kinnitatud? riik.ee lehelt ma ei suuda seda leida. avjoska 17. aprill 2007, kell 16:27 (UTC)

Setumaa ei ole ametlik haldusüksus (st ei ole maakond ega vald) - see on ju teema alguses kohe kirjas, et tegemist on piirkonna ja asualaga. Seega ei leia sa loomulikult piirkonna lippu riigikantselei sümboolikalehelt. Ametlikult on Setumaa, kui piirkonna lipp kinnitatud piirkonnale Setomaa Valdade Liidu (loe: piirkonnaga seotud ja koordineeriv omavalitsuste liit) poolt.

Seda viimast tuleks artiklis mainida. Andres 18. aprill 2007, kell 13:50 (UTC)

---

Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud Eesti Vabariigi territooriumil

See on minu meelest imelik. Eestil ei ole Venemaale territoriaalseid pretensioone. Andres 3. juuli 2007, kell 15:40 (UTC)

Eesti NSV-l tõesti ei ole. Aga Eesti ja Venemaa vahel peaks tänaseni kehtima Tartu rahu.

See on poliitiline seisukoht, mida ei tohiks peale suruda. Andres 4. juuli 2007, kell 18:57 (UTC)

Ma ei taha vaidlustada Tartu rahu kehtivust, kuigi Vene pool seda ei tunnista. Asi on aga selles, et Tartu rahu ei välista territoriaalseid muutusi. Ja Eesti Vabariigi rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus ning parlament on need muudatused heaks kiitnud. Andres 4. juuli 2007, kell 19:00 (UTC)

Tartu rahu kehtib ja ta on kirjutatud ka Eesti Vabariigi põhiseadusesse. Seevastu ei ole Eestis parlamendi tasandil võetud vastu ühtegi deklaratsiooni, mis teataks Tartu rahu mittekehtivusest ega territoriaalsete nõudmiste puudumisest Venemaa Föderatsiooni suhtes.

Põhiseaduse § 122: "Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel.

Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus."

Põhiseadus ütleb selgelt, et maimaapiir on määratud Tartu rahulepinguga JA (mitte VÕI!) teiste rahvusvaheliste lepingutega. Sellest tulenevalt ei tohi olla rahvusvahelised lepingud vastuolus Tartu rahulepinguga määratud maismaapiiri osas, kõiki muid maismaapiire saab määrata rahvusvahelise lepinguga nii nagu soovitakse, kuid mitte Tartu rahuga määratud maismaapiiri, mis on selle põhiseaduse paragrahviga kinnistatud.

Seega õhu- ja merepiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonidega. Maismaapiir määratakse rahvusvaheliste lepingutega välja arvatud Tartu rahuga määratud maismaapiir. Seda ei saa muuta ei lepingu ega seadusega. Võimalik on see ainult põhiseaduse muutmise teel.

PS § 123: "Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega(!). Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid."

Seega on Eesti-Vene piirilepe õigustühine. Välislepingu sätted ei ole ülimuslikud põhiseaduse suhtes.

Kui väide, et Tartu rahu on mittekehtiv, sest osapooled on seda rikkunud, on tõene, siis ei ole toimunud Eesti Vabariigi okupatsiooni, sest Tartu rahu sätteid rikuti juba enne 1939. aastat.

Nii-siis on täiesti poliitiline seisukoht, et Eestil ei ole territoriaalseid nõudmisi Venemaa suhtes. Õiguslikult on see nõue põhiseaduses. --84.50.138.2 23. november 2015, kell 11:42 (EET)

1992. aastal vastu võetud põhiseaduse §122 ütleb, Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja [mitte ´või´] teiste riikidevaheliste piirilepingutega. See tähendab, et riikidevahelistes piirilepingutes ei tohi piirijoon olla vastuolus Tartu rahulepinguga määratud maismaapiiriga. Hilisemates kommentaarides on üritatud muuta selle paragrahvi esimest poolt kehtetuks, mis on ilmselget paragrahvi mõttega vastuolus.

Võtsin selle välja, Vikipeedia kirjutaja isiklikust arvamusest siiski ei piisa taoliste väidete artiklisse lisamiseks. Neile hinnangutele on vaja leida autoriteetsed autorid ja siis siin ka vastavalt vormistada. --Minnekon (arutelu) 18. detsember 2015, kell 00:50 (EET)

Kas Vene Föderatsiooni all on mõeldud Vene NFSV-d või Venemaa Föderatsiooni? Esimene ei saanud okupeerija olla, sest tal polnud oma sõjaväge. Andres 4. juuli 2007, kell 22:29 (UTC)

Sellist riiki nagu Venemaa Föderatsioon ei ole olemas. See on kirjaviga. On olemas riik Vene Föderatsioon ehk Venemaa. Vene Föderatsioon on Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu õigusjärglane. NSVL-i poolt alustatud okupatsiooni jätkamine tänapäeval on kestev Vene Föderatsiooni poolne okupatsioon ehk tänapäevases poliitilises haldusjaotuses on Vene Föderatsioon Eesti Vabariigi Tartu rahu järgse territooriumi osaline okupeerija. Kuna Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel pole Tartu rahust uuemat kehtivat piirilepingut (kehtimiseks peaks olema see mõlemapoolselt ratifitseeritud), siis on Eesti Vabariigi tegelik ala määratletud Tartu rahuga, mille on ratifitseerinud NSVL ja õigusjärglusesse astudes automaatselt ka Vene Föderatsioon. Seega kestavad Eesti territoriaalsed nõudmised automaatselt edasi nagu ka Venemaa poolne okupatsioon. EV põhiseadus näeb ette:§ 122. Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel. Kuna Tartu rahust uuemat mõlemapoolselt ratifitseeritud lepingut ei ole, siis kestabki okupatsioon Eesti osadel aladel edasi. Nii-siis on tegemist juriidilise küsimusega. Poliitiline saab olla vaid kokkuleppe saavutamine uue piirilepingu sõlmimiseks või vana tunnustamiseks.

Kust Sa võtad, et Venemaa Föderatsiooni ei ole? Õige nimekuju ongi "Venemaa Föderatsioon".

Juriidilised küsimused ei ole üheselt tõlgendatavad. Andres 17. august 2007, kell 09:33 (UTC)

Kust Sa võtad, et Venemaa Föderatsioon on olemas, aga Vene Föderatsioon mitte?

Riigi nime vaata ÕS-ist, mis on eesti kirjakeele norm.

Tartu Rahulepingus on kirjas, kust läheb Eesti ja Vene piir, ja seda lepingut ei ole keegi maksvusetuks lugenud. Seega peaks Setumaal siiski toimuma okupatsioon? Djreichsfuhrer 15. detsember 2007, kell 21:03 (UTC)

Eesti Vabariigi idapiir tuleneb põhiseadusest ja Tartu rahust ning asub enamasti kontrolljoonest idas. Seda kontrolljoonest ida pool olevat ala kontrollib/valdab Vene Föderatsioon elik VF okupeerib jätkuvalt Eesti Vabariigi territooriumi kontrolljoonest idas. Pole ühtegi dokumenti, mis ütleks, et Eesti Vabariik loovutas antud ala Venemaale. Seega tegeleb Venemaa antud ala okupeerimisega.

Mis on okupatsiooni definitsioon? Kuidas öeldu tuleneb sellest? Mulle tundub, et seda sõna kiputakse kasutama ebamäärases retoorilisdes tähenduses. Andres 18. august 2007, kell 08:00 (UTC)

Miks artikkel vaidlustatud on? --Metsavend 27. september 2007, kell 14:51 (UTC)

Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud Eesti Vabariigi territooriumil Pihkva järvest edelas-lõunas

See on minu meelest küll vaidlustamist vääriv. Andres 28. september 2007, kell 08:17 (UTC)

Kasutame siis sõna annekteeritud ? Kas Iraak on/oli USA poolt okupeeritud või mitte? Kas Eestis oli nõukogude okupatsioon või mitte?

Kui see ala Venemaa territooriumile sattus, siis polnud Venemaa Föderatsiooni olemas. Selle territooriumi liidendas Nõukogude Liit Vene NFSV-le. Kui Nõukogude okupatsioon Eestis oli, siis oli ta ka sellel territooriumil. Iraak oli okupeeritud USA ja tema liitlaste poolt. Kas ta praegu seda on, ei oska öelda. Aga minu meelest ei saa praegu öelda, et Eesti valitsus ei oleks olukorraga nõus. See ala on ära antud. Andres 16. detsember 2007, kell 04:16 (UTC)

Wiki ütleb: "Okupatsioon on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine. Okupeerida võidakse ka osa riigi territooriumist."

1. Juhul kui oli olemas Eesti okupeerimine NSVL-i poolt, siis ühes sellega okupeeriti ka Petseri maakonna ida-alad. Seega okupatsioon algas.
2. Okupeeritud ala halduse liigutamine ühest üksusest teise ei lõpeta ju okupatsiooni sellel alal. Nii-siis nimetatud territooriumi liigutamine ENSV-st VNFSV haldussse ei lõpetanud seal okupatsiooni.
3. Erinevalt Eesti Vabariigi praegusele juristiktsioonile alluvale alale ei lõppenud okupatsioon Ida-Petserimaal ka NSVL-i lagunemisega, sest Venemaa Föderatsioon NSVL-i õigusjärglasena ei ole lõpetanud antud ala hõivamist so Ida-Petserimaa on praeguseni võõrvõimude valduses.
4. Puudub õiguslik dokument, mis ütleks, et Eesti Vabariik on need alad kellelegi loovutanud (uut ratifitseeritud kehtivat piirilepingut pole).

Vikipeedia artiklis Okupatsioon antud definitsioon ei pruugi täpne olla. Kui lähtuda sellest definitsioonist, siis 1) ja 2) on minu meelest õiged. Ma pole aga kindel, kas vägivaldset annekteerimist on õige nimetada okupeerimiseks.

Okupeeris Venemaa Föderatsiooni õiguseellane, mitte Vene Föderatsioon.

Pole küll ratifitseeritud piirilepingut, kuid ei saa öelda, et Eesti Vabariik ei nõustu selle piirilepinguga. Piirileping kiideti Eesti parlamendis heaks. Andres 18. detsember 2007, kell 20:25 (UTC)

---

Setu tähtpäevad kuuluvad pigem artiklisse setud kui Setumaa. --WikedKentaur 7. märts 2008, kell 17:13 (UTC)

Nõus. Andres 7. märts 2008, kell 21:30 (UTC)

Tõstsin ümber. Andres 7. märts 2008, kell 21:32 (UTC)

Petserimaa vapp

Artiklile lisatud "Setumaa vapp" ei ole siin õiges kontekstis. See on Eesti Vabariigi haldusüksuse, Petserimaa, vapp 1937. aastast ja ei ole õiguslikult samaväärne etnoloogilise mõiste, Setumaa, lipuga, mis on paari aasta vanune leiutis. Kannel pandi Petserimaa vapile Paul Johanseni ettepanekul:

Petseri maavalitsus lähtus Paul Johanseni ettepanekust, et vapil peaks olema kannel, mis sümboliseerib Jakob Hurda rahvalaulude ja -tantsuviiside kogu ning seega Setumaa tähtsust Eestile. P. Johansen pakkus vapile veel hõbedast sõlge ja kandlele punseid paelu, mida kandsid setu naised. 25. okt. 1927 võttis Petserimaa oma vapi vastu. See koosnes kahest väljast – ülemisel kannel ja alumisel nimele (пещера) viiitav koobas.

5. veebruaril 1937 kinnitas Riigivanem Konstantin Päts uue vapi, millel oli ainult koobas.

see asi võib olla veidi keerulisem. Petseri maakonna vapp võib olla tegelikus tarvituses Setomaa vapina. igatahes tuleb mulle silma ette silt (liiklusmärk) Võõpsu küla keskel Võhandu jõe Setomaa-poolsel kaldal, millele on kirjutatud "Setomaa" (või "Setumaa", ei mäleta) ning kõrval on Petseri maakonna vapp. kes selle märgi sinna pani? tavaline kahtlusalune Setomaa Valdade Liit? kas see on alles? Ohpuu 12. mai 2010, kell 14:02 (EEST)

---

Miks on Setomaa keskuseks nimetatud Obinitsa? Juhan Tamm 19. november 2009, kell 16:42 (UTC)

Petseri on Setumaa ajalooline keskus. J 12. mai 2010, kell 13:42 (EEST)

Ning Värskat peetakse Setumaa praeguseks keskuseks, nagu ka [1] on kirjutatud. Tegin artiklisse vastavad muudatused. J 12. mai 2010, kell 14:02 (EEST)

Obinitsa rahvas võib pidada ka Obinitsat keskuseks. olen arvanud, et mõlemad on keskused (neid kahte ei yhenda ykski korralik tee, nad asuvad teine teisel pool maakonnapiiri), kuigi ainult Värskas on näiteks gymnaasium. vägikaikavedu eri nulkade vahel on tore, aga äkki on võimalik mingi neutraalsem vaatepunkt? Ohpuu 12. mai 2010, kell 14:08 (EEST)

Fakt - Setumaa ei ole haldusüksus ja temal ei ole keskust. Omavalitsuste ühendus pole ka keskust määranud.

---

Kuidas 1. augustil kell 00:05 tehtud muudatustesse suhtuda? Kas pärast piirilepingu sõlmimist saab öelda, et Setumaa on okupeeritud? Velirand (arutelu) 1. august 2015, kell 09:00 (EEST)

Varasem sõnastus oli aastaid: "ja Venemaa Föderatsiooni poolt illegaalselt annekteeritud Eesti Vabariigi territooriumil" ja 2013. aasta maist: "ja Eesti territooriumil, kus Venemaa Föderatsiooni teostab okupatsiooni Pihkva järvest edelas-lõunas". Mis puutub piirilepingusse, siis see ei ole jõustunud. 90.190.71.25 1. august 2015, kell 11:38 (EEST)

Okupatsiooni jutt on üldse arusaamatu tähendusega. Meil ei ole õnnestunud kindlaks teha, miks seda sõna kasutatakse. Andres (arutelu) 3. august 2015, kell 09:16 (EEST)

Ilmar Vananurm

Viimase muudatuse seletuseks. Ilmar Vananurme teksti võtsin välja, kuna ta pole asjatundja selles valdkonnas, kus ta sõna võtab (keeleteadus). Ta ei esita ka allikat, kust ta võttis oma justkui kindla faktina esitatud etümoloogia "Sõto maa", mida Eesti Kohanimeraamat üldse ei maini, ja Setomaa nime kasutamise nõukogude ajal. Anonüümne kasutaja lisas Vananurme teksti tagasi seletusega, et Kreutzwald on piisavalt hea allikas, kuid Kreutzwaldile oli kogu lõigus omistatud vaid üks ebaoluline väide (ja seegi nõuaks Vananurmest sõltumatut kinnitust) , põhiosa oli Vananurme oma jutt.

Teine asi, mida anonüümne kasutaja lisas, oli et Setumaa ajalooline nimi on Petserimaa ja et "nagu ka Läänemaa on Petserimaa nii kunagine administratiivüksus kui ka kultuuriareaal. Rääkida et Setomaa ei ole Petserimaa, on demagoogia." Kuna kasutaja ei esitanud autoriteetset allikat, mis ütleks, et nime Petserimaa on lisaks administratiivüksuse tähistamisele ka setude asuala (põhinimega Setumaa) märkimiseks kasutatud, siis võtsin selle välja.

Kolmandaks võtsin välja Setumaa määratluses olnud väljendi "teostab anektsiooni" (mulle tundub see keeleliselt vigase/segasevõitu sõnastusena). Kõigepealt on vaja kindlaks teha, et mis staatus sel alal rahvusvahelise õiguse järgi ikkagi on (praegu polnud selle kohta mingit allikat), ja teiseks käivad poliitiliste suhete üksikasjad ja vaidlusküsimused ajaloo rubriiki vm, mitte Setumaa mõiste definitsiooni. Minnekon (arutelu) 8. märts 2017, kell 16:07 (EET)

põhimõtteliselt kajastab kõik see muu hulgas kuidagi yhe väitleva osapoole (just Ilmar Vananurme) seisukohti praeguses haldusreformi protsessis. praegu tundub, et kõige tõenäolisem on see, et synnib Setomaa vald sundliitmise kaudu, nii et yhendatakse Värska, Meremäe ja Mikitamäe vald pluss Misso vallast Luhamaa nulk. kogu see lugu, mis asjade säärase seisuni on viinud, võiks ka kuidagi faktide varal kirja pandud olla (sh rahvakysitluse tulemused ja luhtunud vabatahtliku yhinemise läbirääkimised), aga ma ei jaksa seda praegu teha. ajakirjanduse huvi on olnud suur, on ka ametkondlikke avalikke materjale. ja sundliitmise otsuse lõpliku langemiseni on ka veel nädalaid aega. põhimõtteliselt kannatab selle loo kirjapanemine oodata ka kohalike valimisteni. -- Ohpuu (arutelu) 8. märts 2017, kell 22:38 (EET)

Ilmar Vananurm paistab arvavat, et Setomaa valla nimi võiks olla Lääne-Petserimaa vald. See fakt iseenesest võiks olla entsüklopeediliselt oluline, iseasi, mil määral selle kaitseks toodud argumendid (mul ei ole kindlat seisukohta). -- Ohpuu (arutelu) 8. märts 2017, kell 22:47 (EET)

Pealkiri

Viimases ÕS-is on esikohal nimekuju "Setomaa". Arvatavasti võiks siis pealkirja vastavalt muuta. Pikne 8. jaanuar 2022, kell 13:36 (EET)

Eesti keele reeglite järgi on Setumaa. Lõunaeesti keeles on Setomaa. Meil on eesti keelne Vikipeedia. --Vihelik (arutelu) 8. jaanuar 2022, kell 13:44 (EET)

Viitasingi ju kõige autoriteetsemale eesti keele sõnaraamatule. Või mis reegleid sa silmas pead?

2013. aasta ÕS-is oli veel esikohal "Setumaa". Võib arvata, et see on ringi vaadatud, kuna "Setomaa" on saanud kirjakeeles üha sagedasemaks. Muu hulgas on "Setomaa" nüüd ka vallanimes. Pikne 8. jaanuar 2022, kell 14:23 (EET)

Pealkirja valimised põhimõtetest on juttu siin: Vikipeedia:Artikli pealkiri. "Eelistada tuleb õigekeelsussõnaraamatus eelistatud või siis laiemalt kasutatavat kirjapilti." ÕS-i keelereegli järgi on esikohal Setomaaa, ka Kohanimeandmebaasi järgi on eestikeelne põhinimi Setomaa. Milline keelereeglite allikas Setumaa esikohale asetab? Ajakirjanduses paistavad mõlemad vormid kasutuses olevat, olenevalt autorist. --Minnekon (arutelu) 8. jaanuar 2022, kell 14:35 (EET)

ÕSis pole kirjas, kas tegemist on etnograafilise piirkonna või haldusüksuse nimega. Haldusüksus on tõepoolest Setomaa. Omakeelsetes sõnades puudub eesti keeles järgsilbi -o. --Vihelik (arutelu) 8. jaanuar 2022, kell 14:50 (EET)

Jah, järgsilbi -o on võõrsõna tunnus, aga ka võõrsõna on eestikeelne sõna. Etnograafiline piirkond on Setomaa/Setumaa, uuema aja haldusüksus pole Setomaa, vaid Setomaa vald. Kui on kirjas lihtsalt Setomaa, siis esmajoones tuleks ikka esimest tähendust eeldada. Pealegi on raske uskuda, et keeleinimesed esimese tähenduse järsku nii ära unustanud on, et isegi ei maini seda. --Minnekon (arutelu) 8. jaanuar 2022, kell 15:13 (EET)

Muidugi, valla nimi on "Setomaa vald", mitte "Setomaa". Kultuurilise üksuse ametliku nimena on "Setomaa" veel ka kohanimeregistris[2].

Võiks olla ka näiteks kinu, mis oleks veidike vähem võõrapärane kui kino, aga tegelikult ju sõnu (eriti nimesid) nii ei normita.

Nime keelsusel polegi kohanime juures nii väga tähtsust. Mugandatud kohanimesid, mida tänapäeval eesti keeles võõrkeelsele kohanimele ei eelistata, on omajagu. Pikne 8. jaanuar 2022, kell 15:19 (EET)

---

25.12.2020:
Setomaa [seto+m`aa] nimi
setode (ajalooline) asuala Eesti ja Venemaa piirialal Pihkva järvest lõunas
Sünonüümid Setumaa
ru Сетумаа
seotud | Petserimaa
Hea teada
et Kuigi nimel Setumaa on kirjakeeles pikk traditsioon, eelistavad setod ise Setomaa nimekuju. 2017. aasta haldusreformiga loodi Eesti poolel Setomaa vald.
Setomaa ajalooline keskus on Petseri. Setomaa ja Petserimaa on suuresti kattuvad mõisted, esimene rõhutab rohkem etnilist aspekti, teine on olnud haldusüksuse nimi.
Sõnaveeb  ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 8. jaanuar 2022, kell 15:01 (EET)

Sõnaveeb ei viita kellelegi ("eelistavad"). Setude-setode hulgas on mõlema eestikeelse variandi eelistajaid pooleks. Olen ise setu ansamblis kauem laulnud, kui mõnel siin sõnavõtjal eluaastaid on, ja keeled alati suutnud lahus olla. Aga minugi poolest, eks tulgu siis kultuuripiirkondade kohta ka Tartomaa ja Võromaa. Vahel teeb ikka meele mustaks, kui üks keelebürokraat kusagil midagi muudab ja siis normaalsed inimesed karjakesi oma keeletunnetuse kaotavad. Kirjakeel ei ole lõunaeesti keel. --Vihelik (arutelu) 8. jaanuar 2022, kell 15:35 (EET)

Ma saan täiesti aru, et isiklikust vaatepunktis võib see kellelegi häiriv olla. Mulle kui põhjaeesti emakeelega inimesele on järgsilbi o-ga sõnu ebamugav hääldada ja ses mõttes meeldib mulle Setumaa rohkem. Aga Vikipeedia oma olemuselt põhineb autoriteetsete allikate vahendamisele, mitte meie isiklikule arvamusele, kuidas "tegelikult peaks olema", ja nii on ka pealkirja üle otsustamiseks vaja mingit objektiivset autoriteetsetel allikatel põhinevat kriteeriumit. Vikipedisti isiklik meeldimine või keeletunnetus pole autoriteetne allikas ja meeldimisi-keeletunnetusi võib olla erinevaid. --Minnekon (arutelu) 8. jaanuar 2022, kell 16:44 (EET)

ÕS ja kohanimeandmebaas annavad ka rööpvormi, millele võiks jääda. Aga võib ka vana kombe järgi Xi lollusi saksa täpsusega ellu viia. Ilmselt jäävad peale jäiga liini pooldajad, nagu meil siin keeleküsimustes tavaliselt läinud on, nii et tõmbun siinkohal edasisest arutelust kõrvale. Aga üsna halva meelega. --Vihelik (arutelu) 8. jaanuar 2022, kell 17:17 (EET)

Toetan "Setomaad". :) - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 9. jaanuar 2022, kell 13:00 (EET)

Avalause on pärast viimast toimetamist täiesti segane. Toetan eesti keele lahus hoidmist võro ja seto keelest. Ursus scribens (arutelu) 30. august 2022, kell 15:29 (EEST)

Mis täpselt segaseks jääb? Võru- ja setukeelne nimi on toodud sulgudes nagu vormistusreeglid ette näevad ja lahus eestikeelsest. --Minnekon (arutelu) 30. august 2022, kell 15:45 (EEST)

Sellega seoses tuleb meelde, et ka "võru keel" vs "võro keel" jms artiklid tuleks samuti kriitilise pilguga yle vaadata (ehkki pole ilmselge, kas ka teisaldada). EKI-l on näiteks Seto sõnastik, mitte setu sõnastik jne. Avalause osas nõustun Minnekoniga. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 30. august 2022, kell 18:05 (EEST)

Eestikeelses Vikipeedias peaks eestikeelne märksõna esikohal olema, ka pealkirjas. Ursus scribens (arutelu) 30. august 2022, kell 19:07 (EEST)

"Setomaa" on ka eestikeelne nimi, kasutusel nii Eesti Keele Instituudi väljaannetes kui muudes eestikeelsetes allikates. Siin ülalpool on seda küsimust juba arutatud. --Minnekon (arutelu) 30. august 2022, kell 21:52 (EEST)

Ausalt öeldes jubedalt häirib see setukeelse nime ülekasutamine eesti kirjakeeles. Loomulikult eelistavad setud ise kirjapilti "Sotumaa", aga miks peaks eestlaste vähemus seda otsustama? Eesti kirjakeeles on nimi ikkagi Setumaa. Varsti hakkame Soomet ka "Suomiks" kutsuma, sest soomlased tahavad nii? Idiootsus peab kuskil lõppema... 213.184.49.21 10. september 2022, kell 21:21 (EEST)

Ka näiteks marisid ei nimetata ka eesti keeles juba ammu tšeremissideks ning õigupoolest eelistatakse ka teiste rahvaste puhul ju tihti just omanimesid, mitte venelaste või teiste võõraste määratuid. Pole põhjust ka antud juhul yleliia unnata, kui EKI on sedasi ette näinud ja ka mujal reaalses kasutuses eelistatakse Setomaad. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 11. september 2022, kell 12:14 (EEST)

"Setomaa" varasem aruteluleht

Siin peaks kirjutama ajalehest. --Metsavend 27. september 2007, kell 14:48 (UTC)

See on üks võimalus. Teine võimalus on panna artiklile pealkirjaks Setomaa (ajaleht). Andres 28. september 2007, kell 08:15 (UTC)