Arutelu:Natsionaalsotsialism

Viimase kommentaari postitas Velirand 2 aasta eest teemas vaieldav vasakpoolsus?.

on 20. sajandi alguses Saksamaal tekkinud ideoloogiline(-filosoofilis-religioosne) liikumine, mille alus on aaria rassi (saksa rahva) ülimuslikus teiste rasside ees.

Kasvas välja Gobineau!?!? rassistlikust teooriast ja germaani religioossest müstikast.

Natsionaalsotsialism on spetsiifiline 20. sajandi saksa nähtus, nagu Itaalias fašism ja Venemaal bolševism.

Need lõigud jätsin praegu välja. Võimaluse korral tuleb need integreerida. Viimase lõigu sisu on mulle arusaamatu. Esimese lõigu sisu on tekstis suuremalt jaolt juba olemas, osalt vaieldav. Teise lõigu sisu on vaieldav. Andres 19:26, 4 Oct 2004 (UTC)


Palun aidake selgusele jõuda, milles seisneb kasutaja 62.65.220.37 poolt viimati tehtud muudatus. Andres 06:05, 14 august 2005 (UTC)

See peaks ju artikli ajaloost näha olema: peamiselt Eestiga seonduvad täiendused. Või pead sa silmas selliseid kustutamisi ja muutmisi, mida ajalugu ei kajasta? --Lulu 06:27, 14 august 2005 (UTC)

Ei, ma pean silmas seda, et viimane muudatus oli nii ulatuslik, et nupuga "erin" on väga raske aru saada, mida tehti. Tuleb versioone omavahel põhjalikult võrrelda. Mul ei jätku selleks jõudu, aga kahtlustan, et anonüümne kasutaja pöördus tagasi mõne varasema redaktsiooni juurde, mis eelne toimetamisele. Andres 06:44, 14 august 2005 (UTC)
Jep, see on redigeerimissõda. Muudatused, mis on sisse viidud peatükki "Natsionaalsotsialism/Natsism Eestis" on vist juba 3 korda peale ja maha läinud. Midagi peaks ette võtma sellega.--Boy 17:15, 14 august 2005 (UTC)
Taotleda režiimi, kus artikkel on lukus ning muudatusi saab teha alles pärast nende läbiarutamist arutelulehel. Kui diskussioon algab, siis võib ehk lukust lahti võtta. Andres 17:39, 14 august 2005 (UTC)
Nõus, esimene "sõja kustutus" sisaldas küll kommentaatri "Nõuk propaganda maha". Omaette küsimus on, millise versiooni lukustame. Kas selle, kus on tapetud eesti kultuuritegelaste nimed sees või selle, milles mitte? Ühtlasi vist võiks vaidlustamise malli ka peale panna. --Boy 17:59, 14 august 2005 (UTC)
Kõigepealt tuleks selgeks teha, mille üle üldse vaidlus käib. Andres 18:02, 14 august 2005 (UTC)
Varem oli sõnastus niisugune:

== Natsionaalsotsialism Eestis ==

7. juulist 1941 - 24. novembrini 1944 olid Eesti alad okupeeritud natsionaalsotsialistliku Saksamaa armee poolt. Peamised haldusasutused olid Saksa armeegrupi Nord tagalastaap - asus juuli lõpust 1941 augusti alguseni 1944 Võrus, tagalaülem kindral Franz Roques - ja Ida maa-ala Riigikomissariaadi (Reichskommissariat Ostland) Eesti kindralkomissariaat - tegutses 6. detsembrist 1941 - 17. septembrini 1944, kindralkomissar Karl Sigismund Litzmann. Sellel ajavahemikul kuulus Eesti Ida maa-ala Riigikomissariaadi kindralkomissariaadina (Generalbezirk Estland) natsionaalsotsialistliku Saksa Riigi poolt okupeeritud alade hulka. Neid haldusorganisatsioone abistas Eesti Omavalitsus - juht Hjalmar Mäe.

Natsionaalsotsialistide tegevuse tulemusena mõrvati Eestis tuhandeid eraisikuid, sealhulgas palju mujalt tooduid, ja sõjavange. Rahvusvahelist õigust rikkudes mobiliseeriti Eesti kodanikke natsionaalsotsialistliku Saksamaa relvajõududesse: "Eesti Leegioni", idapataljonidesse jt. väeosadesse; ja värvati Omakaitsesse. Noori saadeti Saksamaale tööteenistusse.

Tänapäeva (2005) Eesti Vabariigis, erinevalt näiteks Leedust, puudub natsionaalsotsialistlik erakond, ent natsionaalsotsialistliku iseloomuga ideoloogiat kannavad oletatavasti mõned skinheadid, nn. heavy metal muusika fanaatikud ja muud ennast erakondlikult määratlemata jätnud natsionaalsotsialistlike ideede toetajad.


Mulle tundub, et kaks esimest lõiku ei ole üldse kuigi teemakohased. Vaieldav on sõna "terror" kasutamine. Samuti on raske otsustada selle üle, mil määral okupantide tegevust tulenes natsionaalsotsialismi ideoloogiast. Arvan, et tapetud kultuuritegelaste nimetamine ei muuda üldse asja, neid pole mõtet välja jätta. Viimases lõigus esitatavad andmed on küsitavad. Andres 05:10, 15 august 2005 (UTC)

Samuti on küsitav eesti natslike organisatsioonide nimekiri.

Mis tähendab, et Saksa armee oli natsionaalsotsialistlik? Andres 05:15, 15 august 2005 (UTC)

Seda ei ole praeguses redaktsioonis enam öeldud.

Milleks kirjeldada artiklis "Natsionaalsotsialism" Saksa okupatsiooni aegset halduskorraldust? Alustada tuleks hoopis sellest, kuidas natsionaalsotsialismi ideed Eestisse jõudsid ja kuidas nad vastu võeti. Andres 05:23, 15 august 2005 (UTC)

Nõus, esimesed kaks lõiku tuleks peale toimetamist viia artikli Saksa okupatsioon Eestis 1941-1944 alla.

Samas viimase lõigu lõpuosa vaidlustaks isegi. Sest minu hinnangul pole eesti natsionaalsotsialismi kui sellist, kui mõni seda ideoloogiat toetav inimene on ei õigusta see veel toodud sõnastust. Sedasi võiks ju öelda suvalise asja kohta, et näiteks Ku Klux Klani ametlikult eestis ei ole, aga selle nende ideed kanduvad edasi ennast ametlikult KKK liikmeks määratlemata jätnud aga nende ideid toetavates inimestes.... See ei oma ju sügavat mõtet. --Boy 07:29, 15 august 2005 (UTC)

Kui saame konkreetselt teada, et Eestis on või on olnud mõni inimene või liikumine, kes natsionaalsotsialismi pooldab, siis võib seda mainida küll. Vähemalt minevikus on neid olnud. Aga artiklis Natsi-skinheadid on öeldud, et Jalgpallihaigla eesotsas Kojamehega on natsionaalsotsialistid. Kas on mingit alust selleks?
Eesti Rahva Ühisabi nimetada natsionaalsotsialistlikuks on minu meelest pehmelt öeldes tendentslik. Eesti Noorte ja Eesti Vabadusliidu kohta ma ei tea midagi öelda.
Arvan, et parem pealkiri oleks Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944). Andres 07:58, 15 august 2005 (UTC)
Mõned lõigud sellest artiklist sobiks tõesti pigem artiklisse Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944, sest natsionaalsotsialismiga pole neil eriti märkimisväärset seost.--212.209.42.132 21:39, 16 august 2005 (UTC)
Pealkirja osas olen nõus, lisaks tuleks teha täpsustuslehekülg Saksa okupatsioon Eestis, mis lingiks nii 1918. aasta okupatsioonile, kui eelnimetatule.
Mis puutub jalgpallihaiglasse, siis ma ei jaga seisukohta, et tegemist on natsionaalsotsialistliku organisatsiooniga. Eks omajagu nende (eriti Kojamehe) sõnavõttudes natsionalismi on aga see on ju midagi muud. Skinheade esineb küll ja paljud neist "fännavad" ka Hitlerit aga ma ei usu, et neil mingi selge poliitiline agenda olemas on. Ega "hitleri ja saksa-vaimustus" tee veel natsionalistidest kohe natsionaalsotsialiste. Natsionaalsotsialism on ikkagi poliitiline vaatepunkt mida saab kanda kas partei või mingi selge/ühine programm, mis sisaldaks nii sotsialistlikke kui natsionalistlikke vaateid. --Boy 09:55, 15 august 2005 (UTC)
Jah, usun, et see on nii. Aga kui viidatakse Hitlerile ja hitlerlikule Saksamaale, siis on asi ikkagi piiripealne ja vääritimõistmist tekitav. Siis on ikkagi tegemist natsionaalsotsialismi kaudse mõjuga. Seda peaks ehk mainima kas või selleks, et eitada seda, et nad on natsionaalsotsialistid. Andres 18:22, 15 august 2005 (UTC)

Eestis peaks Vabariiklik Partei ja Eesti Vabadusliit olema fašisimiga seotud. ([1]) ja [[2]]

Head lingid, mis aga veelgi kinnitavad minu aramust, et natsionaalsotsialismi artiklis võib mainida, et Eestis sellist parteid pole ning ilmselt ka Andrese poolt mainitut, et sageli seostatakse natsionaalsotsialismiga ekslikult tõsisemate ideoloogiliste tõekspidamisteta skinheade jms. Arvan, et palju poleemikat tekitanud teemad (a-la, Vabariiklik Partei ja Eesti Vabadusliit ning marurahvuslikud ideed eestis) tuleks jaotada artiklite fašism (või ka neofašism, kui tahame selle jaoks eraldi artiklit teha) ja natsionalism vahel. Natsionaalsotsialismi lehekülg võiks vajadusel vastavatele teemadele viidata.--Boy 20:17, 16 august 2005 (UTC)~

Boy rõhutas siin ennist, et Jalgpallihaiglal ei ole midagi pistmist natsionaalsotsialismiga. Aga praegusest artiklist ei selgu üldse, miks natsionaalsotsialismi nimetatakse natsionaalsotsialismiks. Andres 04:23, 17 august 2005 (UTC)


Anonüümne kasutaja aadressidega 212.209.42.132 ja 212.209.42.133 jätkab redigeerimissõda. Ta on kustutanud ka minu puhtkeelelised parandused. Me peame jõudma temaga diskussioonini. Andres 05:08, 17 august 2005 (UTC)

Palun vabandust, näen nüüd, et ta osaleb diskussioonis. Andres 05:15, 17 august 2005 (UTC)
  • Boy: "Skinheade esineb küll ja paljud neist "fännavad" ka Hitlerit aga ma ei usu, et neil mingi selge poliitiline agenda olemas on."

NSDAP ja SA lihtliikmed ka lihtsalt "fännasid" Hitlerit ja neilgi polnud mingit selget poliitilist "agendat", lihtsalt arvasid, et juudid on kõiges süüdi ja et on vaja kõva kätt, kes korra majja lööks, ja meeldisid hea lõikega univormid, tõrvikurongkäigud ja efektsed haakristilipud. Eesti natsi-skinheadide hulgas liigub natsi-ideoloogilist kirjandust nii et tapab ja nad loevad ja õpivad seda usinalt.--Fridolins 19. august 2005, kell 21.46 (UTC)

Boy: "Ega "hitleri ja saksa-vaimustus" tee veel natsionalistidest kohe natsionaalsotsialiste."

Võib ju ka näiteks niimoodi öelda: "Ega stalini ja nõukogude-liidu-vaimustus tee veel internatsionalistidest kohe bolševikke."--Fridolins 19. august 2005, kell 21.46 (UTC)

Boy: "Natsionaalsotsialism on ikkagi poliitiline vaatepunkt mida saab kanda kas partei või mingi selge/ühine programm, mis sisaldaks nii sotsialistlikke kui natsionalistlikke vaateid."

Keegi natsiladvikust (vist oli Schacht, pole tähtis, võib järgi vaadata) ütles: "Niipalju kui on natsionaalsotsialiste, on ka natsionaalsotsialisme." Natsidel ei olnud mingit selget/ühist programmi, sest see muutus kogu aeg väliste sündmuste mõjul, ka Hitleril endal mitte - olid ainult seisukohavõtud ühe või teise asja suhtes, mis muutusid. Natsiteoreetikud olid paradoksaalsetel seisukohtadel jne.

"Natsionaalsotsialism" on demagoogiline nimetus. See ei ole segu natsionalismist ja sotsialismist, vaid hoopis šovinismist, rassismist, antisemitismist, antislavismist, muinasgermaani usundist, "eluruumi" jutust jne. Sellepärast kasutataksegi mõnikord selle asemel nimetust "natsism".

Natsionaalsotsialismi pooldaja on nats, nagu näiteks bolševismi pooldaja on bolševik.--Fridolins 19. august 2005, kell 21.43 (UTC)

(See oli Hans Frank, mitte Schacht, vaata eespoolt)--Fridolins 19. august 2005, kell 22.14 (UTC)


"Teiseks oli natsionaalsotsialismile omane antikommunism – terav marksismi-, kommunismi- ja bolševismivastane hoiak." --- vaidleks siin tipake vastu - on teada, et 30ndate aastatel - kuni dekaadi lõpuni - õpetas bolsevistlik Venemaa välja nii fasistlikke lendureid tankiste kui ka muid armee spetsialiste - kaubavahetus nende vahel kestis praktiliselt sõja esimeste tundideni ja katkes alles peale de facto sõjategevuse puhkemist - nii Hitler kui ka Stalin (kas näiteks keegi on huvi tundnud nende mõlema nime sarnasusele ???) deklareerisid korduvalt sarnaseid seisukohti nii poliitikas kui ka muudes aspektides näiteks fasistide koonduslaagrid (enne sõda püstitatud) olid ehitatud bolsevistlike spetside otsese juhatuse ja järelvalve all. Isegi palju tuntud herr Müller (mitte ainukesena) gestaapost oli olnud väljaõppes OGPUs ning NKVDs. Tänapäevaks pole isegi mitte see enam saladus, et Stalin teadis, et Hitleril on plaanis Venemaale kallale tungida kellaajaliselt ja kuni selleni välja et teati kapteneid kes vastutasid teatud piirilõikudel ründe varjamise plaanide elluviimist. Vaatamata sellele anti päeval X sõduritele ja ohvitseridel vabad päevad - terveid väeosi saadeti rindest eemale manöövritele nominaalse laskmoona kogusega paljudes väeosades määrati ülevaatuse päevad ehk enamus relvastust oli lahti monteeritud ja praktiliselt lahingu võimetu jne jne ... niih nüüd allikad - NL armee olukorrast on kirjutatud sõjaeelsel nädalavahetusel pakse raamatuid tonnide viisi - mis puutub Stalini informeeritusse siis sellest on kirjutatud peale 1991a päris mitu raamatut (lugege vene keeles raamatuid mehed) - mis puutub nende omavahlisse koostöösse siis soovitan minna Moskvasse (kus ma 1991a paiku käisin ja tipa hiljem ka paar korda) ning külastage ajalehtede Isveztija, Pravda toimetuste arhiive ninga ka ajakirjade Ogonjok ja teiste omasi - kardan et kompartei arhiivi eesti uurijaid enam ei lasta kahjuks - kuid isegi avalikus pressis on tolle aja kohta nii tekstilist kui ka visuaalset materjali Stalini ja Hitleri sõprusest lehekülgede viisi - mix siis nende vahel sõda puhkes tekib õigustatud küsimus - kardan et seda ei saa maailm nii pea teadma - kuigi inimestel mõned ideed on aga kardan et nende formuleerimiseks avalikes forumites pole veel aeg küps aga töö käib ... --makruss 30. oktoober 2005, kell 18.21 (UTC)


Oot-oot, kui see on artikkel natsionaalsotsialismist, siis on siin link natsisaidile asjakohane. Tulebki siis nii öelda. Andres 18. mai 2010, kell 22:32 (EEST)Vasta

Olen sinuga nõus. Al.Neuland 18. mai 2010, kell 22:42 (EEST)Vasta

vaieldav vasakpoolsus? muuda

"vasakpoolne" vaieldav. Velirand (arutelu) 26. aprill 2017, kell 10:59 (EEST)Vasta

palun seleta pikemalt, mis on töölispartei ja sotsialismuse vasakpoolsuses vaieldavat. suwa 22. august 2017, kell 01:49 (EEST)Vasta
Kategooriaks on märgitud "Vasakäärmuslus". Artiklis rahvuslus oli ka kirjas, et natsionaalsotsialism on vasakäärmuslik. Mille alusel seda väidetakse? Ingliskeelses vikiartiklis on koos viidetega öeldud, et "The majority of scholars identify Nazism in both theory and practice as a form of far-right politics". --Minnekon (arutelu) 7. jaanuar 2019, kell 00:02 (EET)Vasta
Isenenesest pigem küll jah paremäärmuslikkus, kuigi põhimõtteliselt ei ole tegu ei parempoolse ega vasakpoolse poliitikaga, vaid segatud värgiga.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu8. jaanuar 2019, kell 12:57 (EET)Vasta

Palun lisada viide natsionaalsotsialismi vasakpoolsuse kohta.--Andrus Kallastu (arutelu) 3. juuni 2019, kell 01:23 (EEST)Vasta

Kui Lumpenproletariaat korda viitsitakse teha, siis vist saaksid ka viited siia tekkida? suwa 3. juuni 2019, kell 06:15 (EEST)Vasta
Minu meelest pole mõtet nii kaugele minna. Encyclopaedia Britannica artiklis Right ideology on öeldud, et 20. sajandil esindab äärmusparempoolset ideoloogiat fašism, mille osaks loetakse ka saksa natsionaalsotsialismi, vt Fascism. Kui kellelgi on Encyclopaedia Britannica's avaldatust erinev arvamus, tuleks seda viitega kinnitada. --Andrus Kallastu (arutelu) 3. juuni 2019, kell 12:22 (EEST)Vasta
Soome vikipeedia käsitluse kohaselt sisaldab rahvussotsialism nii parempoolseid kui ka vasakpoolseid elemente, kuigi tüüpiliselt on seda liigitatud paremäärmuslikuks. Ursus scribens (arutelu) 4. juuni 2019, kell 14:08 (EEST)Vasta
"Vasakäärmuslus" on lihtsalt jama. Hitleri majandusprogramm polnud muidugi neoliberalism, aga õigem on seda liigitada vasaktsentristlikuks. Muus poliitikas tervikuna domineerisid paremäärmuslikud elemendid. See on ka põhjus, miks eelpool on toodud õige mitu allikat, mis natsismi paremäärmusluseks liigitavad.Miacek (arutelu) 4. juuni 2019, kell 14:17 (EEST)Vasta
Praegune variant - "surrogaatne ideoloogia, mis kasutas äärmuslikke elemente" - ei ütle ka mitte midagi. Samuti, millisele allikale see tugineb? Minu meelest tuleks natsionaalsotsialism definitsioonis liigitada paremäärmusluseks (nii nagu seda liigitab näiteks Encyclopaedia Britannica) ning artiklis sees võib siis kirjeldada erinevaid arusaamu.--Andrus Kallastu (arutelu) 4. juuni 2019, kell 16:07 (EEST)Vasta
Toetan seda ettepanekut. Seejuures võiks arvestada soome vikipeedia sõnastust (vt eespool). Praegune sõnastus lõi definitsiooni sõnastuse segi. Ursus scribens (arutelu) 4. juuni 2019, kell 17:49 (EEST)Vasta

──────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────── Minu arvates on üheselt selge, et tegemist on grupi huvide pealesurumise ideloogiaga üksikisikule, seega on see vasakpoolne, see et rahastus ja mõned muud elemendid võeti paremalt on teisejärguline. suwa 4. juuni 2019, kell 16:22 (EEST)Vasta

Palun mitte edendada Original Researchi. Lähtume sellest, mis usaldusväärsed allikad ütlevad. Paremradikaalsete suundade hulgas on küllalt neid, mis pooldasid mingis mõttes kollektivismi. Action française Prantsusmaal ei olnud ju kuidagimoodi vasakpoolne.Miacek (arutelu) 4. juuni 2019, kell 17:40 (EEST)Vasta
Just. Järgida tuleb allikaid ja need ei paista rääkivat natsionaalsotsialismi olemuslikust vasakpoolsusest. Ja raske on näha, kuidas nad saaksidki, sest natsismi ja vasakpoolsuse põhiideedes kattuvust eriti ei paista. Mingeid grupi huve suruvad indiviidile peale kõik ideloogiad, vb anarhism välja arvatud. --Minnekon (arutelu) 4. juuni 2019, kell 18:47 (EEST)Vasta

Vaadake üle, mis siia lisati. ""Bolševism Moosesest Lenini" ei ole tegelikult üldse Hitleri teos. Velirand (arutelu) 2. aprill 2021, kell 19:51 (EEST)Vasta

Naase leheküljele "Natsionaalsotsialism".