Arhiivid
Arhiivid

I

Miks Poola (osaline) okupeerimine Venemaa poolt on anakronism? Kas sel ajal ei olnud okupeerimist veel leiutatud või oli tegu pelgalt sõbraliku naaberriigi piiratud väekontingendi ajutise külaskäiguga? Või käib jutt lihtsalt põlistest Venemaa aladest, mille poolakad olid (ja on tänapäeval jälle) alatult vallutanud? Segasevõitu. --Ehitaja (arutelu) 20. veebruar 2019, kell 00:33 (EET)

Juriidiliselt tuli termin "okupatsioon" kasutusele alles Haagi konventsiooniga 19. sajandi lõpul. Me ei räägi ju ka Liivimaa Ordu poolt okupeeritud Eestist keskajal. Lisaks juhin tähelepanu, et osa alasid, mida poolakad enda omaks pidasid, kuulusid samal ajal veel Preisimaale ja Austriale, aga mingi kolmikokupatsiooni üle pole mõtet arutleda artiklis "Keeled Eestis", seda tehtagu ikka kohasemates artiklites.Miacek (arutelu) 20. veebruar 2019, kell 12:28 (EET)
Mittejuriidiliselt tuli termin "keskaeg" kah kasutusele pärast keskaega, aga ikka me kasutame. Ja mitmikokupatsiooni kohta on ka hilisemaid näiteid, milles tänapäeval väga ei kahelda. Võime muidugi väita, et "okupatsioon" on puhtjuriidiline mõiste ja me ei räägi üldjuhul nt intellektuaalomandi kaitsest keskajal. Aga kui võtta lähtekohaks, et antud juhul kirjeldab ka juriidiline termin mingit reaalset nähtust või protsessi, mis varem lihtsalt kandis teist nime või mida niimoodi eraldiseisvana ei nähtud, nagu näeme meie, siis on termini varasem kasutus põhjendatud. Ja intellektuaalomandi kaitset keskajal analüüsitakse küll, sest nähtus oli olemas ja isegi ebamäärane soov seda millegi omandilaadsena kaitsta. Ega iga ajastu käsitlemisel ei pea tingimata ainult toonaseid sõnu pruukima. --Ehitaja (arutelu) 1. märts 2019, kell 10:07 (EET)
Ei leia, et see relevantne oleks. Esimese ja teise Poola jagamisega võttis Venemaa Poola riigilt ära peamiselt alad, kus oli idaslaavi õigeusklik enamus. Kas need olid siis enne Poola poolt okupeeritud alad?Miacek (arutelu) 1. märts 2019, kell 13:36 (EET)
Kui territooriumi hõivamine kvalifitseerub või ei kvalifitseeru okupatsiooniks vastavalt sellele, mis keelt ja usku on hõivamise ajal kohalik elanikkond, siis on meil Eesti ja Ukraina lähiajalooga mõned probleemid. Ühtlasi ei ole sel juhul oluline, millal termin juriidiliselt kasutusele tuli ja mitu riiki hõivamises osales. Ses mõttes oleks tore, kui meil õnnestuks alustuseks paika panna, milliseid okupatsiooni kriteeriumeid me kasutame. Teisalt: mul on kuri tunne, et ajaloolased ja juristid kasutavad sõna "okupatsioon" pisut erinevalt (tõsi, ka nende elukutsete sees on lahkarvamused sagedased) ning tavakeele kasutajad veel enam. Nii et meil, kes me võtame terminid üldjuhul Vikipeedia-välisest maailmast, pole terminite täpseks kokkuleppimiseks vist erilist lootust, kui seda kõigepealt mujal tehtud pole. (Ehkki unistada ju võiks.) --Ehitaja (arutelu) 2. märts 2019, kell 15:24 (EET)

Request for translation helpRedigeeri

Hello Miacek,
This week is a Holodomor (Golodomor) commemoration week. I noticed that in the past you edited articles related to events of that period, and this is why I writing you this message. If you are no longer interested in the topic, please ignore my message.
I am currently looking for people who could be willing to translate into Estonian articles about people who spread information about the famine in 1933, e.g. en:Alexander Wienerberger or Ewald Ammende? The latter article already exists in Estonian, but it is extremely short, which is a bit surprising for me (he was born and lived in Estonia, and his family villa is still part of architectural heritage of Pärnu).
P.S. I am not active on the Estonian Wikipedia, but I created quite a lot of articles in the Russian, Ukrainian, English and German versions.
Thank you. --Dmitri Lytov (arutelu) 29. november 2019, kell 19:26 (EET)

Thanks for pointing my attention to this! I became interested in Ewald Ammende. I'm busy in real life but will try to help by translating the para "Голодомор" from the resp. ru wiki article at least. (The problem with other wikis is that the articles are unstructured, so it takes a lot of time to find something).Miacek (arutelu) 29. november 2019, kell 19:52 (EET)
Thank you! Regarding the two biographic articles (Wienerberger and Ammende), perhaps the English versions are the best so far. Regarding Holodomor, unfortunately, neither the Russian nor the English articles are well structured, as you noticed; the English article is focused mostly on the ideological aspect of this event in modern historiography rather than the event itself. Anyway, we have what we have. --Dmitri Lytov (arutelu) 29. november 2019, kell 19:57 (EET)