Arussaare Issanda Taevaminemise kirik
Arussaare Issanda Taevaminemise kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Arussaare külas[1].
| Arussaare Issanda Taevaminemise kirik | |
|---|---|
 Arussaare Issanda Taevaminemise kirik (aprill 2012) | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Arussaare |
| Stiil | uusbütsantsi |
| Liigitus | kirik |
| Ehituse lõpp | 1873 |
| Sissepühitsemine | 1873 |
| Koordinaadid | 58° 38′ 17,1″ N, 25° 41′ 1″ E |
| Tehniline ülevaade | |
| Ehitusmaterjal | maakivi |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt | Heinrich Scheel |
Koguduse ajaloost muuda
Viljandimaa Pilistvere piirkonna eestlastele asutati 1848. aastal Pilistvere, Olustvere ja Põltsamaa kogudus. 1871. aastal nimetati Pilistvere kogudus ümber Arussaare koguduseks. Teenistuste pidamiseks kasutati kuni 1873. aastani mitme mõisa hooneid. Kuni oma pühakoja valmimiseni peeti teenistusi Käo mõisas asuvas soldatite kasarmus, 1848. aastal ehitatud savihoones, Loopre mõisa viinaköögis ja aastatel 1857–1873 Arussaare mõisa aidas. Arussaare õigeusu koguduses oli 1890. aastal 2275, 1920. aastal 2052 ja 1938. aastal 1577 liiget. Nõukogude ajal pääses Arussaare kogudus sulgemisest, kuigi enamiku ajast kogudusel oma vaimulikku polnud.
Arussaare kirik muuda
Kreeka risti kujulise põhiplaaniga Bütsantsi stiili jäljendav maakivist seintega kirik ehitati 1873. aastal Riia arhitekti Heinrich Scheeli tüüpprojekti järgi.[1] Krohvitud paekivinurkadega kirikul on viis kuplit. Kirikukellad saadi kingituseks Aleksander II-lt.[2] Arussaare õigeusu kiriku pühitses Issanda Taevaminemise auks 1873. aastal Riia ja Miitavi ülempiiskop Veniamin (Karelin).
Tänapäeval kasutab kirikut EAÕK Arussaare Issanda Taevaminemise kogudus.
Õigeusu koolid muuda
Usuvahetusliikumise algusjärgus 25. aprillil 1845 kinnitas Venemaa keiser instruktsiooni, mis nägi ette usuvahetajatele õigeusu kirikute juures kihelkonnakoolide loomist. Arussaare koguduse juurde loodi kihelkonnakool. Koolimaja ehitati 1873. aastal. Õigeusu abikoolid rajati Kurla, Villevere, Sagevere ja Laeva külasse.
Kalmistud muuda
Pilistvere-Arussaare koguduse liikmeid maeti algul luteriusu kalmistule. Õigeusklikke on maetud ka Kirivere (Pilistvere) vanale kalmistule. Oma kalmistu rajamiseks saadi maad 1855. aastal. 1920. aastal rajati uus õigeusu kalmistu otse kiriku kõrvale.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Arussaare Issanda Taevaminemise kirik teatmikus "Teeliste kirikud" (vaadatud 18.12.2015)
- ↑ http://www.eoc.ee/kogudus/arussaare-issanda-taevaminemise-kogudus/
Kirjandus muuda
- Koguteos "Saaremaa" II köide. TTÜ Kuressaare Kolledž. Kirjastus Koolibri. Tallinn, 2007; lk 924–927
- "Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri". Toimetaja Liina Eek; Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015; lk 41–46
- Jaanus Plaat, Arne Maasik. "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn, 2011; lk 314–319
Välislingid muuda
- Arussaare Issanda Taevaminemise kirik kultuurimälestiste riiklikus registris
- Arussaare Issanda Taevaminemise kirik teatmikus "Teeliste kirikud"