Arussaare Issanda Taevaminemise kirik

Arussaare Issanda Taevaminemise kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Arussaare külas.

Arussaare Issanda Taevaminemise kirik
Arussaare Issanda Taevaminemise kirik (aprill 2012)
Üldandmed
Asukoht	Arussaare
Stiil	uusbütsantsi
Liigitus	kirik
Ehituse lõpp	1873
Sissepühitsemine	1873
Koordinaadid	58° 38′ 17,1″ N, 25° 41′ 1″ E
Tehniline ülevaade
Ehitusmaterjal	maakivi
Projekt ja ehitus
Arhitekt	Heinrich Scheel

Koguduse ajaloost

Viljandimaa Pilistvere piirkonna eestlastele asutati 1848. aastal Pilistvere, Olustvere ja Põltsamaa kogudus. 1871. aastal nimetati Pilistvere kogudus ümber Arussaare koguduseks. Teenistuste pidamiseks kasutati kuni 1873. aastani mitme mõisa hooneid. Kuni oma pühakoja valmimiseni peeti teenistusi Käo mõisas asuvas soldatite kasarmus, 1848. aastal ehitatud savihoones, Loopre mõisa viinaköögis ja aastatel 1857–1873 Arussaare mõisa aidas. Arussaare õigeusu koguduses oli 1890. aastal 2275, 1920. aastal 2052 ja 1938. aastal 1577 liiget. Nõukogude ajal pääses Arussaare kogudus sulgemisest, kuigi enamiku ajast kogudusel oma vaimulikku polnud.

Arussaare kirik

Kreeka risti kujulise põhiplaaniga Bütsantsi stiili jäljendav maakivist seintega kirik ehitati 1873. aastal Riia arhitekti Heinrich Scheeli tüüpprojekti järgi. Krohvitud paekivinurkadega kirikul on viis kuplit. Kirikukellad saadi kingituseks Aleksander II-lt. Arussaare õigeusu kiriku pühitses Issanda Taevaminemise auks 1873. aastal Riia ja Miitavi ülempiiskop Veniamin (Karelin).

Tänapäeval kasutab kirikut EAÕK Arussaare Issanda Taevaminemise kogudus.

Õigeusu koolid

Usuvahetusliikumise algusjärgus 25. aprillil 1845 kinnitas Venemaa keiser instruktsiooni, mis nägi ette usuvahetajatele õigeusu kirikute juures kihelkonnakoolide loomist. Arussaare koguduse juurde loodi kihelkonnakool. Koolimaja ehitati 1873. aastal. Õigeusu abikoolid rajati Kurla, Villevere, Sagevere ja Laeva külasse.

Kalmistud

Kiriku juures olev kalmistu

Pilistvere-Arussaare koguduse liikmeid maeti algul luteriusu kalmistule. Õigeusklikke on maetud ka Kirivere (Pilistvere) vanale kalmistule. Oma kalmistu rajamiseks saadi maad 1855. aastal. 1920. aastal rajati uus õigeusu kalmistu otse kiriku kõrvale.

Vaata ka

• Pilistvere kalmistu
• Pilistvere vana õigeusu kalmistu
• Loopre mõis
• Arussaare mõis
• Arussaare Issanda taevaminemise kogudus

Kirjandus

• Koguteos "Saaremaa" II köide. TTÜ Kuressaare Kolledž. Kirjastus Koolibri. Tallinn, 2007; lk 924–927
• "Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri". Toimetaja Liina Eek; Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015; lk 41–46
• Jaanus Plaat, Arne Maasik. "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn, 2011; lk 314–319

Välislingid

• Arussaare Issanda Taevaminemise kirik kultuurimälestiste riiklikus registris
• Arussaare Issanda Taevaminemise kirik teatmikus "Teeliste kirikud"