Ava peamenüü

Siberi katk

(Ümber suunatud leheküljelt Antraks)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib nakkushaigustest; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Antraks (täpsustus)

Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks[1] (ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad põrnatõvebatsillid. Siberi katk on levinud ülemaailmselt nii rohusööjatel loomadel kui ka inimestel.

Sisukord

LoomadelRedigeeri

Taimetoitlastest loomad nakatuvad peamiselt põrnatõvebatsilli eostega nakatunud taimede, sööda söömisel. Veistel, lammastel ja hobustel jt loomadel on haiguse kulg kiire ja põhjustab ilma ravita looma surma. Sigadel kestab haigus kauem.

Põrnakatk inimestelRedigeeri

 
Siberi katku paise

Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt naha või hingamisteede kaudu või neist valmistatud lihatoodete söömisel aga ka kokkupuutel nende luude, karvkatte, (näiteks lamba villaga). Inimeselt inimesele haigus ei levi.

KlassifikatsioonRedigeeri

RHK-10. Jaotis A22. Põrnakatku klassifikatsioon ja kohandused

Klassifikaator Nimetus
A22.0 Nahapõrnatõbi
A22.1 Kopsupõrnatõbi [Pulmonaalantraks]
A22.2 Gastrointestinaal-põrnatõbi
A22.7 Põrnatõveseptitseemia
A22.8 Põrnatõve muud vormid
A22.9 Täpsustamata põrnatõbi

NahapõrnatõbiRedigeeri

  Pikemalt artiklis nahapõrnatõbi

Põrnatõve nahavorm avaldub 3–5 päeva jooksul nakkusest. Sügelevast punnist tekib paistetanud ja villiline haavand (pahaloomuline karbunkul), mis kattub iseloomuliku musta ringikujulise koorikuga.

KopsupõrnatõbiRedigeeri

  Pikemalt artiklis kopsupõrnatõbi

Hingamisteede kaudu levib kopsupõrnatõbi (pulmonaalantraks, kopsuvorm).

Gastrointestinaal-põrnatõbiRedigeeri

  Pikemalt artiklis gastrointestinaal-põrnatõbi

Bakteriga nakatunud loomaliha söömise tagajärjel võib 2–5 päeva möödudes kujuneda põrnatõve soolevorm, mille korral bakterid paljunevad ja mürgitavad soole lümfikudesid ja lümfisõlmi.

RaviRedigeeri

Põrnatõve ennetamiseks kasutatakse antibiootikumiprofülaktikat. Haigusnähtude ilmnemisel ning laboratoorsete analüüside tulemusel kinnitust leidnud haigusjuhtusid püütakse samuti antibiootikumidega ravida. Antibiootikumiravi võib õnnestuda.

TüsistusedRedigeeri

Paljudel juhtudel kulgeb haigus kiiresti ja antibiootikumiravi võib ebaõnnestuda – siis lõpeb haigus tavaliselt surmaga.[2]

VaktsiinRedigeeri

Põrnatõve vastu vaktsineeritakse nii loomi kui ka inimesi.

BiorelvanaRedigeeri

Siberi katku spoore võib in vitro toota. Neid on lihtne säilitada, kuna nad on väga vähenõudlikud ja vastupidavad. Tootmise eesmärgiks on ilmselt võimalik kasutamine bioloogilise relvana[3] või teaduslike uuringute tarbeks.

NimiRedigeeri

Haigus on saanud nime kreekakeelsest sõnast ἄνθραξ 'süsi' mustade karbunkulite järgi, mis haigus nahale jätab.[4]

Antraksi puhangud (osaline)Redigeeri

20. sajandilRedigeeri

21. sajandil (osaline)Redigeeri

AjaloolistRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Meditsiinisõnastik" 632:2004.
  2. Professional Guide to Diseases, 9 th Edition, lk 954, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9, Google'i raamatu veebiversioon (Vaadatud 23.11.2013) (inglise keeles)
  3. Sissekanne veebisaidil www.inimene.ee, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
  4. Siberi katk on salalik tapja, Terviseleht, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
  5. Väga vana relv, Horisont 1/2002, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
  6. Acht Tote durch Milzbrand-verseuchtes Heroin, Die Welt, 19. Jaanuar 2010, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013) (saksa keeles)
  7. Liisi Poll, Ugandas tapab Siberi katk jõehobusid, Postimees, 16. august 2010, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
  8. CNN Wire Staff, Officials work to control anthrax outbreak in Bangladesh, September 5, 2010 10:51 p.m. EDT, veebiversioon (vaadatud 23.11.2013) (inglise keeles)
  9. Official: U.S. CDC says 84 lab workers possibly exposed to live anthrax bacteria, June 20, 2014, veebiversioon (vaadatud 22.06.2014) (inglise keeles)
  10. JULIE STEENHUYSEN, Exclusive: U.S. says 75 government scientists possibly exposed to anthrax, veebiversioon (vaadatud 22.06.2014) (inglise keeles)
  11. Matti Aivar Lind, USA teaduskeskuses pääses lahti siberi katk, www.DELFI.ee 22. juuni 2014 11:28, veebiversioon (vaadatud 22.06.2014)
  12. Jaagup Alaots, Siberi katk kui bioloogiline relv, EL 05/2002, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)

VälislingidRedigeeri

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Milzbrand sanguineus seisuga 23.11.2013.