Siberi katk
See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2023) |
|
See artikkel räägib nakkushaigustest; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Antraks (täpsustus) |
Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks[1] (ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad põrnatõvebatsillid. Siberi katk on levinud ülemaailmselt nii rohusööjatel loomadel kui ka inimestel.
Loomadel muuda
Taimetoitlastest loomad nakatuvad peamiselt põrnatõvebatsilli eostega nakatunud taimede, sööda söömisel. Veistel, lammastel ja hobustel jt loomadel on haiguse kulg kiire ja põhjustab ilma ravita looma surma. Sigadel kestab haigus kauem.
Põrnakatk inimestel muuda
Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt naha või hingamisteede kaudu või neist valmistatud lihatoodete söömisel aga ka kokkupuutel nende luude, karvkatte, (näiteks lamba villaga). Inimeselt inimesele haigus ei levi.
Klassifikatsioon muuda
RHK-10. Jaotis A22. Põrnakatku klassifikatsioon ja kohandused
| Klassifikaator | Nimetus |
|---|---|
| A22.0 | Nahapõrnatõbi |
| A22.1 | Kopsupõrnatõbi [Pulmonaalantraks] |
| A22.2 | Gastrointestinaal-põrnatõbi |
| A22.7 | Põrnatõveseptitseemia |
| A22.8 | Põrnatõve muud vormid |
| A22.9 | Täpsustamata põrnatõbi |
Nahapõrnatõbi muuda
Pikemalt artiklis nahapõrnatõbi
Põrnatõve nahavorm avaldub 3–5 päeva jooksul nakkusest. Sügelevast punnist tekib paistetanud ja villiline haavand (pahaloomuline karbunkul), mis kattub iseloomuliku musta ringikujulise koorikuga.
Kopsupõrnatõbi muuda
- Pikemalt artiklis kopsupõrnatõbi
Hingamisteede kaudu levib kopsupõrnatõbi (pulmonaalantraks, kopsuvorm).
Gastrointestinaal-põrnatõbi muuda
- Pikemalt artiklis gastrointestinaal-põrnatõbi
Bakteriga nakatunud loomaliha söömise tagajärjel võib 2–5 päeva möödudes kujuneda põrnatõve soolevorm, mille korral bakterid paljunevad ja mürgitavad soole lümfikudesid ja lümfisõlmi.
Ravi muuda
Põrnatõve ennetamiseks kasutatakse antibiootikumprofülaktikat. Haigusnähtude ilmnemisel ja laboratoorsete analüüside tulemusel kinnitust leidnud haigusjuhtusid püütakse samuti antibiootikumidega ravida. Antibiootikumravi võib õnnestuda.
Tüsistused muuda
Paljudel juhtudel kulgeb haigus kiiresti ja antibiootikumravi võib ebaõnnestuda – siis lõpeb haigus tavaliselt surmaga.[2]
Vaktsiin muuda
Põrnatõve vastu vaktsineeritakse nii loomi kui ka inimesi.
Biorelvana muuda
Siberi katku spoore võib in vitro toota. Neid on lihtne säilitada, kuna nad on väga vähenõudlikud ja vastupidavad. Tootmise eesmärgiks on ilmselt võimalik kasutamine bioloogilise relvana[3] või teaduslike uuringute tarbeks.
Nimi muuda
Haigus on saanud nime kreekakeelsest sõnast ἄνθραξ 'süsi' mustade karbunkulite järgi, mis haigus nahale jätab.[4]
Antraksi puhangud (osaline) muuda
20. sajandil muuda
- 1979. aasta aprillis Sverdlovskis (Jekaterinburgis) vallandunud antraksipuhang (kopsuvorm, inimene)[5];
21. sajandil (osaline) muuda
- 2001. aasta juulis surid Kanadas (Albertas) 19 piisonit ja ohustatud olid sajad piisonid;
- 2001. aasta septembris saadeti Ameerika Ühendriikide kõrgetele riigiametnikele nn "Siberi katku kirjad", 5 inimest sai surma;
- 2010. aastal surid põrnakatku spooridega nakatunud heroiini tagajärjel seitse inimest Šotimaal ja üks Saksamaal;[6]
- 2010. aasta juunis Uganda loomapargis vallandunud antraksipuhang tappis 83 jõehobu[7].
- 2010. aasta augustis ja septembris nakatusid Bangladeshis 300 inimest ja üle 200 looma põrnakatku – 50 looma surid (33 lehma ja 17 kodukitse)[8]
- 19. juunil 2014 teatas Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus, et vähemalt 75 teadlast, viimastel andmetel 86[9], võisid 13. juunil laboris töötades kokku puutuda elavate põrnatõvebatsillidega. Kõigile pakuti 60-päevast ravikuuri antibiootikumiga (ciprofloxacin) ja antraksivaktsiini süste.[10][11]
- 2016. aastal põhjustas põrnkatkuga nakatunud põhjapõdrakorjus Salehardis vähemalt seitsme inimese nakatumise[12], sh 12-aastase poisi ja tema 79-aastase vanaema[13] ning rohkem kui 2300 põhjapõdra[12] ja pooleteise tuhande hirve surma[14].
Ajaloolist muuda
- Homerose ja Vergiliuse aegadel olevat vanad araablased kutsunud haigust "Pärsia tuleks", kreeklased ja roomlased aga "pühaks tuleks"[15];
- tõbe on kirjeldatud ilmselt ka Piiblis;
- põrnatõve haigustekitaja avastas 1849. aastal Aloys Pollender.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 632:2004.
- ↑ Professional Guide to Diseases, 9 th Edition, lk 954, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9, Google'i raamatu veebiversioon (Vaadatud 23.11.2013) (inglise keeles)
- ↑ Sissekanne veebisaidil www.inimene.ee, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
- ↑ Siberi katk on salalik tapja, Terviseleht, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
- ↑ Väga vana relv, Horisont 1/2002, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
- ↑ Acht Tote durch Milzbrand-verseuchtes Heroin, Die Welt, 19. Jaanuar 2010, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013) (saksa keeles)
- ↑ Liisi Poll, Ugandas tapab Siberi katk jõehobusid, Postimees, 16. august 2010, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
- ↑ CNN Wire Staff, Officials work to control anthrax outbreak in Bangladesh, September 5, 2010 10:51 p.m. EDT, veebiversioon (vaadatud 23.11.2013) (inglise keeles)
- ↑ Official: U.S. CDC says 84 lab workers possibly exposed to live anthrax bacteria, June 20, 2014, veebiversioon (vaadatud 22.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ JULIE STEENHUYSEN, Exclusive: U.S. says 75 government scientists possibly exposed to anthrax, veebiversioon (vaadatud 22.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ Matti Aivar Lind, USA teaduskeskuses pääses lahti siberi katk, www.DELFI.ee 22. juuni 2014 11:28, veebiversioon (vaadatud 22.06.2014)
- ↑ 12,0 12,1 "На Ямале ребенок умер в больнице от сибирской язвы". Interfax (vene). 1. august 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.08.2016. Vaadatud 7.11.2022.
- ↑ "Из-за сибирской язвы на Ямале ввели запрет на вывоз мяса, рогов и шкур оленей". LifeNews (vene). 2. august 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 13.05.2022. Vaadatud 7.11.2022.
- ↑ "Более 1000 оленей погибли в ЯНАО из-за сибирской язвы". LifeNews (vene). 25. juuli 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.05.2022. Vaadatud 7.11.2022.
- ↑ Jaagup Alaots, Siberi katk kui bioloogiline relv, EL 05/2002, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
Välislingid muuda
 |
Vikisõnastiku artikkel: anthrax |
- WHO,Anthrax in Humans and Animals, 4 ed, 2008, ISBN 978 92 4 154753 6, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 23.11.2013) (inglise keeles)
- Siberi katk on salalik tapja, Terviseleht, veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
- Antraks, Sissekanne veebisaidil www.inimene.ee, veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
- Marlen Rein, Venemaal suri mees siberi katku, Postimees 03. august 2010, veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
- Liisi Poll, Ugandas tapab Siberi katk jõehobusid, Postimees, 16. august 2010, veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Milzbrand sanguineus seisuga 23.11.2013.